Aasta 1994 on Juridica jaoks ümber saanud. Polegi vist mõtet ajas distantseeruda, et tõdeda - möödunud periood oli tähelepanuväärne meie ajakirja autorkonna, alalise lugeja kui ka lihtsalt juurahuvilise jaoks.

Aasta jooksul õnnestus „kaante vahele üllitada“ toimetuskolleegiumi idee ja taotlus publitseerida temaatilisi numbreid, kus leiaks kommenteerimist ning võimalikul juhul süvaanalüüsi konkreetne õigusvaldkond või probleemidering. See on ja ka jääb olulisemaks, mida kavatseme edaspidi pakkuda meie lugejatele, kelle ring on aasta jooksul jõudsalt kasvanud.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirjana jääb meie erilise tähelepanu alla nii tudengkond kui ka järelkasv (magistrandid, doktorandid). Ühelt poolt saadakse just nende kaante vahelt kommentaare ja lahtiseletust loengumaterjalidele läbi seaduste ja praktika analüüsi. Teisalt on ajakiri koht, kus juurahõngu omandanud akadeemiline kodanik või oma teadlasteed alustav magistrant saab suurepärase eneseavaldamise võimaluse. Eraldi magistrantide number (vt. Juridica 7/94) annab tunnistust sellest, et olukord selles vallas on lootustandev.

Teaduskonna tuleviku võti peitub järelkasvus. Täna õppejõu/teadlasteed alustanute kaudu omandavad tulevased Eesti juristid baasteadmised ning juriidilise mõtlemislaadi, milleta ei saa rääkida juristist kui professiooni esindajast. On ülimalt oluline, et nende teadmised oleksid tasemel nii kvaliteedilt, aga samavõrd põhineksid õiglasel moraalil. Et juristid, kelle põhiline töö on otsustamine, s.t. elulistele situatsioonidele juriidilise kvalifikatsiooni leidmine teeksid õigusest lähtuvalt just õiglaseid otsuseid.

Et juristide vajadus ning olemasolu seondub otseselt iseseisva riigi funktsioonide realiseerimisega, jääb sotsiaalne tellimus juristide suhtes püsima. See on tinginud teaduskonna väljaarendamise olulise vajaduse, suurendades muuhulgas nii vastuvõttu kui ka õppejõudude arvu. Muide, akadeemiliste kodanike arv on pidevalt kasvanud. 4-5 aasta tagune päevasesse osakonda astujate arv - keskeltläbi 50 tudengit - on nüüdseks suurenenud 120-ni. Lisades juurde Juristide Täienduskeskuse kaudu bakalauruseõppe alustanud on meil põhjust kõnelda 200 (sic!) isikust, kes alustasid 1994. aasta sügisel juuraõpinguid Tartu Ülikooli seinte vahel.

Juridica on vaieldamatult suunatud ka praktiseerivatele juristidele. Üleriigilise levikuga ajakiri on kahtlemata juristkonna arvamuse peegeldaja ja kujundaja. Siin oleme lähtunud eeldusest, et meie lugejaks on nõudlik, teadmishimuline ning edasipürgiv jurist.

Aasta on olnud märkimisväärne ka laiemas mõttes. Tartusse asutatud Juristide Täienduskeskus (vt. Juridica 1/94, lk. 31; 4/94, lk. 99; 8/94, lk. 206-207) on täitmas lünka, mis on olnud juristide süsteemse ning kompleksse täiendõppe alal Eestis. Avatud Eesti Fondi finantsabi on selles projektis olnud tähelepanuväärne ning seetõttu on mõtet rääkida juura „ellu äratamisest“ läinud aastal AEF-i poolt.

Eraldi temaatilise numbri (vt. Juridica 5/94) pühendas Juridica Riigikohtule, avaldades sellega austust kolmanda võimu olemasolule Tartus Toomemäel. Muuhulgas on püütud jõudumööda hoida lugejaskonda kursis olulisemate kohtulahenditega.

Teaduskonna laienemine ning juristide täiendõppe toomine Tartusse ühes faktiga kolmanda võimu asumisest Tartus lubaks järeldada, et Tartu on leidmas oma kohta Eesti juriidilisel maastikul. Vähemasti hariduse ja akadeemilise potentsiaali alusel on põhjust loota, et Emajõe kallastel on kerkimas omalaadne juura „Meka“. Miks ka mitte! Vähemasti on samal seisukohal 1994. aasta tartlane akadeemik Peeter Tulviste, rääkides perspektiivis Tartust kui meditsiini- ja õiguskeskusest.

Põhjust on rääkida ka ühest uuest ideest, mille toimetuskolleegium realiseeris detsembrikuu koosolekul. Et meeles pidada oma parimaid autoreid, otsustas kolleegium anda välja 1994. aasta autoripreemiad (á 1000.- kr.) järgmistele isikutele: dr. Heinrich Schneider - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi nõunik; Malle Seppik - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees; Inge-Maret Orgo - töö- ja sotsiaalhooldusõiguse õppetooli prof.; Kalle Merusk - riigi-ja haldusõiguse prof. kt.; A. Vutt - eraõiguse instituudi lektor. Palju õnne!

Ja lõpuks. Ei tasu unustada, et seda, mille kohta tänases Eestis jurist võiks sule haarata ja oma sõna öelda, on mõõtmatult rohkem kui selle ajakirja veerud seni avaldanud on. Seega, jõudu tööle ja kerget sulge kõigile aastal 1995!

• Info