Kokkuvõte

26. jaanuaril 1994. a. võttis Riigikogu vastu PaS-i, mis jõustus 1. märtsil 1994. a. Alljärgnevalt püütakse anda selle seaduse üldiseloomustus, näidata palgaküsimuste õiguslikul reguleerimisel toimunud muudatuste põhisuunda. Käsitletakse ka mõningaid PaS-i rakendamisel tõusetuvaid probleeme ning palga kaitset seoses kinnipidamistega palgast.

1. Palgaseaduse üldiseloomustus

1Esmakordselt on Eesti Vabariigi tööõiguses ametlikult kindlaks määratud palga mõiste ja palga koostisosad, mis peaksid vältima edaspidi vaidlused ühe või teise summa kuulumisest palga hulka ning palga õigusliku režiimi kohaldamisest vastavale summale.

PaS §2 kohaselt hõlmab palk tasu töölepingu alusel tehtud töö eest, aga ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale, kui ta ei kindlusta ettenähtud töötingimusi. Viimatinimetatud juhul on tööandja kohustatud töötajale juurde maksma, et tagada töötajale töölepingus ettenähtud palgatase ja hüvitada sellega töötaja palga võimalik vähenemine. Juurdemaksu kohustus lasub tööandjal sõltumata sellest, kas ta on süüdi või ei ole süüdi töölepingus ettenähtud töötingimuste mittekindlustamises, s.o. juurdemaksu kohustus tuleneb ettevõtja riskist.

• töötasu