Kokkuvõte

Osanike omavahelised suhted täisühingus on selline valdkond kaubandusõiguses, mis enne äriseadustiku (edaspidi: ÄS) kehtestamist oli peaaegu täielikult tähelepanu alt väljas.

Osanikevahelisi suhteid reguleerivad ÄS §-d 85-97 ja suhete aluseks on ÄS §-s 85 sätestatud põhimõte, et võrdsetel asjaoludel tuleb osanikke kohelda võrdselt. Antud normi ei tohi aga tõlgendada absoluutsena, vaid seaduse ning ühingulepingu sätete kontekstis. Eelkõige tuleb osanike võrdsuse printsiibi puhul silmas pidada § 82 lg. 4, mille kohaselt võib ühingulepinguga osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused.

Järelikult on osanike võrdsus suhteline ja osanikud on võrdsed niivõrd, kuivõrd on võrdsed eeldused. Näiteks on ÄS §-s 86 sätestatud osanike kohustus teha sissemakse. Niisugune kohustus on seadusega kehtestatud kõigile osanikele ja selles mõttes on kõik osanikud võrdsed. Võrdsus ei tähenda aga seda, et kõigi osanike sissemaksed peaksid tingimata võrdsed olema, sest § 86 lg. 2 kohaselt võib ühingulepinguga kehtestada ka erineva suurusega sissemaksed. Samuti ei pruugi kõik osanikud olla kohustatud tasuma oma sissemaksed üheaegselt.

• täisühing