Kokkuvõte

Sundmüük (enamasti sundenampakkumisena) on võlgniku vara realiseerimine tema võla katteks, kusjuures võlgniku nõusolek müügiks ja kohalolek müügi juures ei ole nõutav.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Võlgniku poolelt vaadatuna kujutab täitemenetluses toimuv sundmüük endast põhiseaduse §-s 32 sätestatud eraomandi puutumatuse kui põhiõiguse riivet, samas kui sissenõudja poolt vaadatuna on sundmüük riigipoolne garantii eraomandi puutumatuse kui põhiõiguse teostamiseks. Kui kohus on tunnistanud sissenõudja õigust millelegi, on sissenõudjal õigus nõuda kohtuotsuse täitmist ja seda kas või võlgniku vara võõrandamise teel.

Artikkel käsitleb sissenõudja ja võlgniku omandipõhiõiguse kollisiooni sundmüügi (ja üldse täitemenetluse) käigus ning otsib võimalusi selle lahendamiseks, samuti käsitleb teisi sundmüüki õigustavaid põhiseaduse sätteid. Autori arvates kujutab sundmüük ühte ilmekamat näidet sellest, kuidas teiste inimeste õiguste ning vabaduste, aga ka õigusrahu huvides on avalik võim teatud juhtudel kohustatud eraõiguslikesse suhetesse küllalt radikaalsel viisil sekkuma.

• Täitemenetlus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused