Kokkuvõte

Omandipõhiõiguse poolt kaitstavaks hüveks ei ole ainult asjad (kehalised esemed), vaid ka varaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigus, mis pannakse maksma täitemenetluses. See on oluline erinevus võrreldes asjaõigusseadusega: asjaõiguse tähenduses hõlmab omand vaid õigusi kehalistele esemetele, põhiseaduse tähenduses hõlmab omand lisaks sellele ka varalisi õigusi. Seega on omandi mõiste ulatus põhiseaduses asjaõiguses kasutatava mõiste ulatusest laiem. Põhiseaduse § 32 esemelise kaitseala lai tõlgendus ei ole midagi Eestile omapärast: samasugusest tõlgendusest lähtub ka Euroopa Inimõiguse Kohus.

Omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta ja sundvõõrandamine ei ole üks ja sama õiguslik nähtus. Omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta on laiem mõiste, mille alla kuulub ka sundvõõrandamine: sundvõõrandamine on üks omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise juhtum. Peale sundvõõrandamise hõlmab omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine ka sundmüüki. Nii on sundmüügi põhiseaduslikuks aluseks põhiseaduse § 32 lõike 1 teine lause.

Eeltoodust tulenevalt peab täite- ja pankrotimenetluses toimuv sundmüük vastama põhiseaduse § 32 lõike 1 teises lauses esitatud kriteeriumitele: sundmüük peab olema viidud läbi üldistes huvides; sundmüügi alused ja kord (menetlus) peavad olema sätestatud seaduses; sundmüügi eest peab makstama õiglast ja kohest hüvitist.

• omand
,
• omandi kaitse
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused