Kokkuvõte

Riigi ja selle kodanike huvide tõhustamaks esindamiseks ja kaitsmiseks välismaal rajavad riigid üksteise juurde alalisi diplomaatilisi esindusi ning lähetavad nendesse tööle diplomaatilist ja mittediplomaatilist personali. Esindusele ja selle personalile tagatakse vastuvõtjariigis erinevate privileegide ja immuniteedi kaudu laialdane kaitse. Tavaliselt puudub reaalne vajadus sellise kaitse järele. Siiski tekivad mõnikord olukorrad, kus ettenähtud privileegid ja immuniteet on hädavajalikud, tagamaks diplomaatilise esinduse toimimist ja selle personali turvalisust. Oht võib tuleneda nii ametivõimudelt kui ka eraisikutelt või nende gruppidelt. Üheks väga heaks näiteks on siinkohal Eesti Moskva suursaatkond, mis oli erinevate rünnakute, ähvarduste ja blokaadi objektiks aprillis-mais 2007.

Käesolevas artiklis käsitletakse diplomaatilise esinduse ja selle personali kaitse olemust ja ulatust ning vastuvõtjariigi kohustusi kaitse tagamisel. Tähelepanu pööratakse ennekõike füüsilise kaitse aspektidele (mille tagamine oli Moskva juhtumi puhul ilmselt puudulik) ning kõrvale jäetakse kohtulik immuniteet ja muud tegutsemisvabadust tagavad privileegid. Muuhulgas antakse diplomaatilise õiguse ning riikide ja kohtute praktika põhjal hinnang Eesti Moskva suursaatkonna juures toimunule.

• Rahvusvaheline õigus