Kokkuvõte

Terrorism on olnud inimkonnale tuttav rohkem kui kaks tuhat aastat. Nii pikast ajast hoolimata ei ole suudetud seda fenomeni defineerida viisil, mis oleks universaalselt aktsepteeritav ning hõlmaks kõiki olulisi ja määravaid aspekte.

Üldise definitsiooni puudumine ei sea kuidagi kahtluse alla tõsiasja, et terrorism on mitme aastakümne jooksul olnud tõsiseks julgeolekuprobleemiks, mida on püütud lahendada nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste meetmetega. Asjakohaste rahvusvaheliste meetmete puhul pöörduvad pilgud ennekõike ÜRO Julgeolekunõukogule, millele riigid on pannud esmase vastutuse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. Seetõttu on selle alaliselt tegutseva täidesaatva organi käsutusse antud mõjukad vahendid, alustades diplomaatiliste ja majanduslike ning lõpetades sõjaliste sanktsioonidega. Enne kui Julgeolekunõukogu saab reageerida ja rakendada meetmeid, tuleb selles kollektiivses organis kokku leppida, mis on terrorismi olemus ja kas selle väljendusvormid mahuvad Julgeolekunõukogu vastutusalasse. Sellised kokkulepped on olulised ka liikmesriikidele, sest Julgeolekunõukogu võib nõuda, et liikmesriigid rakendaksid kõiki vajalikke meetmeid terrorismi vastu või mõistaksid kohut terrorismiaktide toimepanijate üle.

Käesolev artikkel käsitleb kahest aspektist Julgeolekunõukogu tegevust terrorismi olemuse tõlgendamisel. Esiteks, kuidas Julgeolekunõukogu on ajalooliselt reageerinud erinevatele terrorismiaktidele ja seeläbi terrorismi lahti mõtestanud. Teiseks, kas Julgeolekunõukogu võib terrorismi määratleda ohuna rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, mis on sunnimeetmete rakendamise aluseks.

• Rahvusvaheline õigus