Kokkuvõte

Avaliku korra mõiste ümber on diskuteeritud Eestis juba vähemalt viimased kümme aastat. Tundub, et see termin on saanud Eesti haldusõigusest huvituvate juristide seas üheks teravamaks aruteluküsimuseks ning kohati võib-olla isegi südameasjaks. Võrdlemisi hiljuti sai Eesti õiguskorras avaliku korra mõiste sisu ohutõrjeõiguslikus tähenduses kindlaks määratud formaalseadusliku õigusnormiga – see sai sätestatud korrakaitseseaduses (§ 4). Siiski on avaliku korra mõiste ümber veel rida sõlmküsimusi ja probleeme, mille toomine Eesti õigusteaduse suurema tähelepanu alla on käesoleva artikli laiem mõte. Artiklis analüüsitakse korrakaitseseaduse §-ga 4 seotud olulisi ning jätkuvalt aktuaalseid õiguslikke küsimusi. Seejuures avab artikli esimene osa avaliku korra mõiste kujunemisloo ning teine osa selle, millistest elementidest koosneb sätestatud avaliku korra mõiste. Artiklis kasutatakse ka õigusvõrdlevat metoodikat, sest avaliku korra algse määratluse pakkusid korrakaitseseaduse eelnõus välja saksa õigusteadlased (võrdlusmaterjal pärineb läbivalt eeskätt Saksa õigusruumist).

• politseiõigus