Kokkuvõte

Ehkki karistusseadustiku §-st 132 tuleneb asendusemaduse keeld, ei välista see siiski asendusemadusest tulenevate rahvusvahelise elemendiga vaidluste jõudmist Eesti kohtutesse.

Eesti rahvusvahelises eraõiguses puudub asendusemaduse kvalifitseerimiskategooria, mis tähendab, et puuduvad normid, mille alusel asendusemadusest tõusva vaidluse rahvusvahelist kohtualluvust kontrollida ning sellele kohalduvat õigust määrata, samuti on see reguleerimata rahvusvahelisel tasandil. Eesti rahvusvahelises eraõiguses on perekonnaõiguslikest õigussuhetest kvalifitseerimiskategooria olemas vaid põlvnemise, lapsendamise ning vanema ja lapse vahelise muu perekonnaõigusliku õigussuhte jaoks, mis tähendab, et asendusemadusest tulenevad emaduse ja isaduse tuvastamise nõuded tuleks kvalifitseerida ühe alla neist kolmest. Artiklis analüüsitakse, kas need kategooriad on asendusemadusest tulenevate emaduse ja isaduse tuvastamise nõuete kvalifitseerimiseks sobivad.

Kuigi enamik asendusemadusest tõusvaid vaidlusi puudutavad asendusemaduse teel sündinud lapse ema ja isa tuvastamist, ei saa tähelepanuta jätta ka vanemateks saada soovivate isikute ning asendusema ja seemnerakudoonori vahelisi suhteid, sest asendusemadus leiab aset viimati nimetatud isikute vahel sõlmitud eelnevate kokkulepete tulemusel. Seetõttu käsitletakse artiklis ka asendusema, seemnerakudoonori ja vanemateks saada soovivate isikute üksteise vastu esitatavate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ning neile kohalduva õiguse määramist Eesti õigusaktide kohaselt.

• Rahvusvaheline eraõigus