Menüü

Kokkuvõte

2018. aasta maist rakenduv Euroopa Liidu uus andmekaitseõigus koos juhendiloome ning riigisiseste rakendusnormidega on väga mahukas, keerukas ning ulatusliku halli alaga. Tehtud valikud viivad suurema halduskoormuse ja suuremate õiguslike riskide suunas. Samas pakub uus õigustik võimalusi tasakaalukaks ja paindlikuks rakendamiseks. Need tuleks ära kasutada, arvestades Eesti digiarengut, ühiskonna avatust ning ettevõtete-asutuste väiksust. Seejuures on andmekaitse interdistsiplinaarne valdkond, mis tugineb õigusteadusele, infotehnoloogiale ja eetikale. Just eetika on hea tuletorn olukorras, mida iseloomustavad õiguspraktika ebaselgus ning järjest uued, üha enam eraelu riivavad andmetöötlusvõimalused.

Artiklis võrreldakse Euroopa Liidu ja USA andmekaitseõiguse alusvalikuid; selgitatakse, millele Eesti Andmekaitse Inspektsioon oma töös keskendub; peatutakse andmekaitse üldmääruse trahvide regulatsioonil ja sellega seotud probleemidel Eestis; tõstatatakse küsimus, kumb on mõjusam: kas järelevalveasutuse omaalgatuslik tegevus või kaebuspõhine reageerimine ning käsitletakse järelevalveasutuse sekkumiskünnise küsimusi.