Kokkuvõte

Varasemast efektiivsem digitaalsete andmete kogumise, salvestamise, edastamise ja töötlemise tehnoloogia on teinud võimalikuks paljude inimeste kohta käivate andmete kiire kopeerimise ja analüüsi. Samas on matemaatika ning arvutitehnika arengu käigus kiirenenud ka kaitsemeetmete areng. Selles keskkonnas on kujunenud välja tänane Euroopa andmekaitse regulatsioon ning praktika. Oleme teadlikumad digitaalse teabega seotud riskidest ning selle mõjust isikuandmete töötlemisele, samas kui teadmised privaatsuskaitse tehnoloogiatest ning nende rakendamisest on siiski alles lapsekingades. Samuti on era- ja avalikus sektoris veel vähe praktikat süsteemide talitluse kavandamisel nii, et töödeldav andmehulk oleks võimalikult väike ning kataks vaid eesmärgi saavutamiseks vajaliku.

Artiklis selgitatakse isikute eraelu puudutava massandmetöötluse kasu ja riske ning tuuakse näiteid Eestis 2020. aastal viiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kavandatud süsteemidest. Räägitakse ka isikuandmete töötlemise minimeerimisest ja selle keerukusest, tuginedes Eesti avaliku sektori rakendustele, ning tutvustatakse privaatsuskaitse tehnoloogiaid ja nende kasutust Eestis. Juhtumianalüüsina kirjeldatakse Eestis viirusega SARS-CoV-2 nakatunute lähikontaktide tuvastamiseks loodud rakenduse Hoia arendust. Viimaks pakutakse välja, kuidas võiks Eesti riik ja erasektor jõuda privaatsuskaitse tehnoloogiaid rakendavate ning andmetöötlust vähendavate infosüsteemideni.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused