Kokkuvõte

Tööstusomandi kui intellektuaalse omandi liigi litsentsimine on oluline teadmussiirde mehhanism. Litsentsileping on õiguslikuks aluseks kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi õiguste kasutamiseks. Seetõttu on litsentsimise tähtsust raske ülehinnata.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) preambuli kohaselt on intellektuaalse omandi õigused eraõigused. See väljendub põhimõttes, et intellektuaalse omandi käibe (kasutusse andmine, üleandmine, pantimine) ja õiguskaitse regulatsioon on allutatud üldistele eraõiguse põhimõtetele ning sarnased õigussuhted on reguleeritud sarnaselt. Intellektuaalse omandi regulatsioonile heidetakse siinkohal õiguskirjanduses ette vastuolulisust ja ühtse kontseptsiooni puudumist. Autorid nõustuvad kriitikaga.

Ühtse kontseptsiooni poole on liigutud alates Eesti taasiseseisvumise järel intellektuaalse omandi seaduste vastuvõtmisest. Tööstusomandi käibe puhul jõuab protsess eelduslikult lõpule tööstusomandi seadustiku eelnõu vastuvõtmisega, mis võimaldab ühtse regulatsiooni kogu tööstusomandi suhtes. Artikli eesmärgiks ongi tööstusomandi seadustiku väljatöötamisse kontseptuaalse sisendi andmine osas, mis puudutab tööstusomandi litsentsilepingute regulatsiooni. Autorid analüüsivad tööstusomandi litsentsilepingu registreerimise õiguslikku tähendust litsentsilepingu kehtivuse, tööstusomandist loobumise, litsentsilepingute kollisiooni ning tööstusomandi objekti ülemineku kontekstis. Analüüsi kokkuvõtlikkuse huvides keskenduvad autorid kaubamärgi-, patendi- ja tööstusdisaini õigusele.

• kaubamärk
,
• patent
,
• mikrolülituste topoloogia ja tööstusdisainilahendused
,
• litsentsileping