Kokkuvõte

ÜRO lapse õiguste konventsioon (LÕK) väärtustab last kui autonoomset õigussubjekti. Lapse autonoomia praktiliseks rakendusmehhanismiks on LÕK artikkel 12, mis kohustab konventsiooniga ühinenud riike kaasama last iga teda puudutava küsimuse lahendamisse. Selleks tuleb laps ära kuulata ja anda tema arvamusele kohane kaal. Käesolev artikkel analüüsib LÕK artiklis 12 sätestatud põhimõtteid ning otsib vastust küsimusele, kuidas anda lapse arvamusele kohane kaal. LÕK artikli 12 järgi tuleb lapse arvamusele kohase kaalu andmisel lähtuda lapse vanusest ja küpsusest. Küpsus on määratlemata õigusmõiste ning LÕK komitee selgituste kohaselt tähendab see lapse võimet väljendada oma seisukohta mõistlikult ja iseseisvalt. Artikli autor kasutab lapse võimekuse/kompetentsuse tähistamiseks terminit „kaalutlusvõime“ ning pakub välja, et kaalutlusvõimelisena võiks käsitleda alaealist, kes suudab kaaluda tema ees seisvaid valikuid ja hinnata nendega kaasnevaid riske ning seega anda otsustajale sisendi selle kohta, millise kaalu saab tema arvamusele anda. Samuti pakub autor artiklis välja üldise, meditsiinieetika analoogial põhineva mudeli, millest võib abi olla lapse kaalutlusvõime hindamisel ka teistes õigusvaldkondades. Artiklis analüüsitakse ka lapse ärakuulamisõiguse (art 12) seoseid teiste LÕK artiklitega nagu õigus parimate huvide esikohale seadmisele (art 3) ning õigus teabele (art 17). Samuti leiab käsitlust lapse arenevate võimete kontseptsioon (art 5), mille kaudu konventsioonis mõtestatakse lapse küpsuse ja autonoomia arengut.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• protsessiosalised
,
• menetlusosalised
,
• haldusmenetlus