Sulge
ÜRO lapse
õiguste konventsioon (LÕK) väärtustab last kui autonoomset õigussubjekti. Lapse
autonoomia praktiliseks rakendusmehhanismiks on LÕK artikkel 12, mis kohustab
konventsiooniga ühinenud riike kaasama last iga teda puudutava küsimuse
lahendamisse. Selleks tuleb laps ära kuulata ja anda tema arvamusele kohane
kaal. Käesolev artikkel analüüsib LÕK artiklis 12 sätestatud põhimõtteid ning
otsib vastust küsimusele, kuidas anda lapse arvamusele kohane kaal. LÕK artikli
12 järgi tuleb lapse arvamusele kohase kaalu andmisel lähtuda lapse vanusest ja
küpsusest. Küpsus on määratlemata õigusmõiste ning LÕK komitee selgituste
kohaselt tähendab see lapse võimet väljendada oma seisukohta mõistlikult ja
iseseisvalt. Artikli autor kasutab lapse võimekuse/kompetentsuse tähistamiseks
terminit „kaalutlusvõime“ ning pakub välja, et
kaalutlusvõimelisena võiks käsitleda alaealist, kes suudab kaaluda tema ees
seisvaid valikuid ja hinnata nendega kaasnevaid riske ning seega anda
otsustajale sisendi selle kohta, millise kaalu saab tema arvamusele anda.
Samuti pakub autor artiklis välja üldise, meditsiinieetika analoogial põhineva
mudeli, millest võib abi olla lapse kaalutlusvõime hindamisel ka teistes
õigusvaldkondades. Artiklis analüüsitakse ka lapse ärakuulamisõiguse (art 12)
seoseid teiste LÕK artiklitega nagu õigus parimate huvide esikohale seadmisele
(art 3) ning õigus teabele (art 17). Samuti leiab käsitlust lapse arenevate
võimete kontseptsioon (art 5), mille kaudu konventsioonis mõtestatakse lapse
küpsuse ja autonoomia arengut.