Menüü

Teadmine ja teadma pidamine: mis hetkest ikkagi algab kahju õigusvastase tekitamise ja alusetu rikastumise puhul subjektiivse aegumistähtaja kulgemine?

Kokkuvõte

Aegumistähtaja alguse puhul saab eristada kahte alternatiivi: objektiivselt määratletav aegumistähtaja algus (nt alates rikkumisest, kahju tekkimisest vms) ning subjektiivselt määratletav aegumistähtaja algus (nt alates sellest, kui võlausaldaja nõudest teada sai). Artiklis on vaatluse all kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumine. Siinse kirjatüki eesmärk on analüüsida subjektiivse aegumise algushetke kindlaksmääramist ning leida võimalikke objektiivseid kriteeriume, mis peaksid mängima subjektiivse hetke tabamisel rolli. Selleks käsitleb autor esmalt kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumist Eesti kehtivas õiguses, õiguskirjanduses ja kohtupraktikas. Seejuures argumenteerib autor, miks tema arvates on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika subjektiivse aegumistähtaja alguspunkti määratlemisel vastuoluline ega pruugi olla kooskõlas kehtiva õigusega.

Kuivõrd relevantses osas on Eesti õiguse loomisel eeskujuks olnud Saksa õigus, analüüsib autor artikli teises osas subjektiivse aegumise algushetke määratlemist ka Saksa õiguses. Eelkõige käsitleb autor Saksa kohtupraktikat, mis aitab näitlikustada, kuidas erinevad objektiivsed faktilised asjaolud võivad mõjutada subjektiivse aegumistähtaja algpunkti tabamist.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse