Menüü

Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusajalugu"

Ad rem ja ad acta. Õigusteadus
Raul Narits
1995 3, Lk 86 - 86
Sinu ette on jõudmas meie ajakirja uus rubriik. See kannab pealkirja „Ad rem ja ad acta“, mis võiks tähendada suhteliselt vabas tõlkes „midagi asjakohast selgitama“. Miks sündis ja millele pretendeerib ...
100 aastat Saksa Tsiviilseadustikku
Wolfgang Drechsler
1996 10, Lk 571 - 572
I. Valmimine Saksa Tsiviilseadustik (Das deutsche Bürgerliche Gesetzbuch, BGB) võib 1996. aastal tähistada oma sajandat aastat. Riigipäev võttis selle vastu 1. juunil 1896, sama aasta 18. novembril ...
Õigusvõime iga inimese jaoks
Raul Narits
1996 10, Lk 572 - 573
Õiguse teooria üks põhipostulaatidest räägib sellest, et inimest kui õiguse subjekti iseloomustavad temale kuuluvad õigusvõime ja teovõime. Sama loomulikuna ja tavapärasena kõlab seletus selle kohta ...
Eesti Vabariigi põhiseaduse sünd
Illar Hallaste
1996 9, Lk 438 - 442
28. juunil möödus neli aastat päevast, mil Eesti kodanikud võtsid rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. Sellega jõudis lõpule suur töö, mis pani aluse meie praegusele õigussüsteemile. Nüüd oleks õige ...
Dots Johannes Mäll
Heino Siigur
1996 8, Lk 404 - 405
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üheks väljapaistvamaks õppejõuks Teise maailmasõja järgsel ajal oli dots Johannes Mäll, kelle sünnist käesoleva aasta 23. oktoobril möödub 85 aastat. Dots J. Mälli õpilased ...
Riigi-eelarvetlusmenetlus
Johannes Mäll
1996 8, Lk 411 - 419
§ 1. Eelarvetlusmenetluse printsiipe. Riigi-eelarvetlusmenetluse moodustavad kõik need ajalises järgnevuses üksteisega aheldatud toimingud, mida sooritatakse selleks, et tuvastada ette järgnevaks perioodiks ...
Riigi eelarve vorm ja sisu
Johannes Mäll
1996 8, Lk 419 - 424
I. RIIGI EELARVE VORM § 1. Riigi eelarve ühtsuse nõue 1. Teoorias. – Oma välise ehituse poolest riigi eelarve esineb vormilise aktina1. Sellise akti toimetamisel tuleb alati silmas pidada kehtivast ...
Õiget õigust otsimas
Marju Luts
1996 1, Lk 41 - 43
Eelmise aasta Juridicas nr 5 ilmus ülevaade õigusajaloolaste seminaridest 1995. aasta kevadsemestril. Ka sügisel käis Eesti õiguse ajaloo õppetoolis mitu külalist. Nende ettekannetest, samuti ühisest ...
19. sajandi õigusreform
Toomas Anepaio
1997 10, Lk 490 - 496
...rõhutud eestlaste ja baltisakslaste kui rõhujate õigusajalugu? Mõlemad sotsiaalsed grupid jäid siiski kuni 20.......Jakobson) [19, lk 40]. Siinkohal on sobilik lisada, et õigusajalugu võiks vähemalt omalt poolt hoiduda loomast müüte...
«eelmine lehekülg  1  2  3  4  5  järgmine lehekülg»