Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusajalugu"
Jaan Sootak, Einike Kont, Mari Miil
1995 9, Lk 402 - 408
Sellise üldteema all peeti 24. ja 25. novembril 1995.a Tartu
Ülikooli õigusteaduskonna ja Juristide Täienduskeskuse korraldusel
rahvusvaheline seminar enam kui 40 osavõtjale. Kuulati 12 ettekannet,
neist ...
Indrek Paukštys
1995 6, Lk 264 - 268
1. Prokuratuuri areng Eesti Vabariigi algaastatel
Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal baseerus prokuratuuristruktuur,
nagu kohtusüsteemgi, Vene 1864. aasta kohtute seadustikul.
Iseseisvumise järel ...
Uno Ilm
1995 6, Lk 262 - 264
Eesti vangivalvurite varustamist reguleeris 1920. aastal veel
põhiliselt Vene impeeriumi Vangimajade Peavalitsuse poolt 29.
detsembril 1911. a. vastuvõetud seadus mees- ja naisvahtide
varustamisest ...
Rait Maruste
1995 5, Lk 199 - 205
„Tõeline õigusemõistmine on hea valitsuse kindlaim
tugisammas“
(G. Washington)
Annotatsioon:
Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohtute seaduses, kohtuniku staatuse
seaduses, Eesti Vabariigi kohtute ...
Marju Luts, Arno Vaik
1995 5, Lk 213 - 215
Õigusajaloo õppetooli ja eelkõige prof. Peeter Järvelaidi
eestvedamisel on viimasel ajal toimunud mitu seminari, kus käsitletu
võiks pakkuda huvi ka laiemale (juristide) üldsusele. 25. aprillil
olid ...
Raul Narits
1995 3, Lk 86 - 86
Sinu ette on jõudmas meie ajakirja uus rubriik. See kannab pealkirja
„Ad rem ja ad acta“, mis võiks tähendada
suhteliselt vabas tõlkes „midagi asjakohast selgitama“.
Miks sündis ja millele pretendeerib ...
Peeter Järvelaid
1995 1, Lk 22 - 22
Hasselblatt, Cornelius. Dissertationes Balticae. Verzeichnis der an
der deutchen Hochschulen verteidigten Doktorarbeiten (1918–1960).
Köln: Mare Balticum, 1993. 62 S.
Oleme jõudnud aega, mil on muutunud ...
Wolfgang Drechsler
1996 10, Lk 571 - 572
I. Valmimine
Saksa Tsiviilseadustik (Das deutsche Bürgerliche Gesetzbuch,
BGB) võib 1996. aastal tähistada oma sajandat aastat. Riigipäev
võttis selle vastu 1. juunil 1896, sama aasta 18. novembril ...
Raul Narits
1996 10, Lk 572 - 573
Õiguse teooria üks põhipostulaatidest räägib sellest, et inimest
kui õiguse subjekti iseloomustavad temale kuuluvad õigusvõime ja
teovõime. Sama loomulikuna ja tavapärasena kõlab seletus selle
kohta ...
Illar Hallaste
1996 9, Lk 438 - 442
28. juunil möödus neli aastat päevast, mil Eesti kodanikud võtsid
rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. Sellega jõudis lõpule suur
töö, mis pani aluse meie praegusele õigussüsteemile. Nüüd oleks
õige ...
Wolfgang Drechsler
1996 8, Lk 400 - 403
Johann Ulrich v. Cramer (1706-1772) oli 18. sajandi keskpaiku
kahtlemata üks juhtivamaid ja uuendusmemaid saksa juriste. Ta on
tuntud kui demonstreeriva meetodi rajaja ja olulisim esindaja
õigusteaduses ...
Heino Siigur
1996 8, Lk 404 - 405
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üheks väljapaistvamaks õppejõuks
Teise maailmasõja järgsel ajal oli dots Johannes Mäll, kelle
sünnist käesoleva aasta 23. oktoobril möödub 85 aastat. Dots J.
Mälli õpilased ...
Johannes Mäll
1996 8, Lk 406 - 411
I. Riigi-eelarvetlusõigus ja selle normistik.
§ 1. Riigi-eelarvetlusõiguse mõiste ja probleemistik.
1. Riigi-eelarvetlusõiguse mõiste. – Igal tänapäeva
korporatiivsel ühikul, eeskätt aga riigil, on ...
Johannes Mäll
1996 8, Lk 411 - 419
§ 1. Eelarvetlusmenetluse printsiipe.
Riigi-eelarvetlusmenetluse moodustavad kõik need ajalises
järgnevuses üksteisega aheldatud toimingud, mida sooritatakse
selleks, et tuvastada ette järgnevaks perioodiks ...
Johannes Mäll
1996 8, Lk 419 - 424
I. RIIGI EELARVE VORM
§ 1. Riigi eelarve ühtsuse nõue
1. Teoorias. – Oma välise ehituse poolest riigi eelarve
esineb vormilise aktina1. Sellise akti toimetamisel
tuleb alati silmas pidada kehtivast ...
Marju Luts
1996 1, Lk 41 - 43
Eelmise aasta Juridicas nr 5 ilmus ülevaade õigusajaloolaste
seminaridest 1995. aasta kevadsemestril. Ka sügisel käis Eesti
õiguse ajaloo õppetoolis mitu külalist. Nende ettekannetest, samuti
ühisest ...
Toomas Anepaio
1997 10, Lk 490 - 496
...rõhutud eestlaste ja baltisakslaste kui rõhujate
õigusajalugu?
Mõlemad sotsiaalsed grupid jäid siiski kuni 20.......Jakobson) [19, lk 40]. Siinkohal on sobilik
lisada, et õigusajalugu võiks vähemalt omalt poolt hoiduda loomast
müüte...
Heinrich Schneider
1997 10, Lk 509 - 518
Tähtpäevadel, ühtedel rohkem, teistel vähem, on mõtlema- ja
tegutsemapanev jõud. Igaühel on oma individuaalsed tähtpäevad ning
nendega seotud mõtted, mälestused, suhtumised ja tulevikku
vaatamised; ...
Merilin Kiviorg
1997 9, Lk 465 - 471
Religioon kui sotsiaalne fenomen
Inimkonna ajalugu ei tunne ühtegi rahvast ega hõimu, kellel
puuduksid usulised tavad ja uskumused. Inimloomusele on omane
millessegi uskuda. Usu kui suhtumise psüühiline ...
Feliks Luiksaar
1997 7, Lk 365 - 368
I. Sissejuhatus
Kaasaegsel riikliku süüdistuse institutsioonil on pikk, tinglikult
antiikaega ulatuv ajalugu. Süüdistus kui seadusega ettenähtud
kuritegude (süütegude) jälgimise vorm, kui tegevus, on ...