Tänapäeva elu on kiire muutuma. Juristid vaatavad elumuutustele
enamasti läbi oma vaatevinkli: jälle võeti vastu uus seadus, jälle
muudeti mõnda olulist õigusakti. Paraku ei saa me silmi kinni
pigistada ka teiste toimuvate muudatuste ees. Õigusel,
õigusteadusel, õiguspraksisel - neil on liiga palju kokkupuutepunkte
teiste ainetega.
Üks oluline vahend meie igapäevatöös on keel. Eesti keel on kõige
muu uueneva kõrval endalegi moodsama rüü saanud. Kes ei ole
vaevunud uusi reegleid uurima, võib olla üsna hämmeldunud lugedes
kasvõi Juridicat. Alles see oli, kui panime iga lühendi taha
järjekindlalt punkte. Nüüd teab iga haritud eesti soost inimene, et
isegi pr ja hr on punktita. Rääkimata siis muudest lühenditest!
Muutunud on ka suure esitähe ja jutumärkide kasutamine. Õigusaktide
nimed käivad ilma jutumärkideta. Ikka lihtsuse suunas - mida vähem,
seda parem. Kas ka paremini eristatav või ülesleitav - seda ei küsi
keegi. Eks siis ajakirja toimetus nuputab, kuidas oma lugejale
informatsioon paremini leitavaks teha. Olete vahest tähele pannud, et
meie ajakirjas on viimasel ajal õigusaktide ja tähtsamate
rahvusvaheliste lepingute nimed teistsuguse väljanägemisega. Kui
Teil on selle kohta mõni muu hea idee välja pakkuda, palun kirjutage
meile. Aga loomulikult võtame me arvesse ainult väärt soovitusi!
Keeleprobleemid, ja mitte ainult grammatika, vaid ka stiil ja
laensõnad, on viimasel ajal aktuaalne teema. Eriti oluline on selles
valguses valitsuse õigusterminoloogiakomisjoni bülletääni
Õiguskeel ilmumine. Bülletäänist leiab soovitusi nii
vajalike lühendite kui õigusterminoloogia kasutamise osas. Neid
soovitusi jagub ka lepingute koostajaile, rääkimata siis vahetult
seadusloomes osalejatele.
Kui keegi tahab väita, et ühele juristile ei ole keelekasutus
oluline, siis tahaksin hoopis vastupidist väita. Kui te muidu ei usu
- olge head, kirjutage paberile üks lehekülg omi mõtteid, vaadake
see siis ise veelkord üle ning ulatage seejärel mõnele tuttavale
filoloogile. Tulemus ei ole kuigi meeldiv... Eriti selles osas, mis
puudutab verbide ja täiendite asukohta lauses... Ja siis ilmneb veel
seegi, et te kasutate eesti keeles saksa või inglise keele
grammatikareegleid... ja saksa- ning inglisekeelne tekst paistab
kuidagi väga koduselt eesti keele moodi olevat...
Igatahes püüab Juridica järk-järgult uusi keelereegleid oma
stiili juurutada. Nii saab ehk Teiegi keeleoskus veidi parandatud.
Kui Te järgmise aasta esimest numbrit käes hoiate, leiate sealt
muidki muutusi. Suuremas osas vormis: kaane ja sisu kujunduses jmt.
Kuid vormi muutus ilma sisu muutuseta ei ole päris rahuldav. Nii
püüamegi panna aluse seni üsna kirjut pilti omavale õigusteaduse
süsteemile, lahterdamisele. Sisu osas püüame arvestada seda, et
oleme esialgu ainuke õigusteaduslik ajakiri. See aga ei tähenda
ainult akadeemilist sisu. Jätkame kommentaaride, kohtupraktika jmt
avaldamist. Arvestades ühetaolisuse printsiipi, üritame alates uuest
aastast tähistada kõik paragrahvid, lõiked, punktid sarnaselt
seadustes antud sätteviidetega. Jne jne.
On siiski ka neid põhimõtteid, mis ei muutu. Igal aastal valime
ajakirja aasta autorid. Autorite valiku kriteeriumiks on panus
ajakirja ehk palju sisukaid kirjutisi. Oleme võtnud reegliks selle,
et valitud isikud esindaksid nii ülikooli õppejõude, üliõpilasi
ja magistrande kui ka teisi kirjutajaid. Lisaks aasta autori
nimetusele täname neid autoreid loometöö eest ka täiendava tasuga.
Sel, 1995. aastal olid nii aktiivseteks autoriteks kui ka ajakirjale
muu kaastöö osutamise aktivistideks prof Jaan Sootak, prof Raul
Narits ning juuratudeng Priit Pikamäe. Pind sõrme
edaspidisekski!