Tänapäeva elu on kiire muutuma. Juristid vaatavad elumuutustele enamasti läbi oma vaatevinkli: jälle võeti vastu uus seadus, jälle muudeti mõnda olulist õigusakti. Paraku ei saa me silmi kinni pigistada ka teiste toimuvate muudatuste ees. Õigusel, õigusteadusel, õiguspraksisel - neil on liiga palju kokkupuutepunkte teiste ainetega.

Üks oluline vahend meie igapäevatöös on keel. Eesti keel on kõige muu uueneva kõrval endalegi moodsama rüü saanud. Kes ei ole vaevunud uusi reegleid uurima, võib olla üsna hämmeldunud lugedes kasvõi Juridicat. Alles see oli, kui panime iga lühendi taha järjekindlalt punkte. Nüüd teab iga haritud eesti soost inimene, et isegi pr ja hr on punktita. Rääkimata siis muudest lühenditest! Muutunud on ka suure esitähe ja jutumärkide kasutamine. Õigusaktide nimed käivad ilma jutumärkideta. Ikka lihtsuse suunas - mida vähem, seda parem. Kas ka paremini eristatav või ülesleitav - seda ei küsi keegi. Eks siis ajakirja toimetus nuputab, kuidas oma lugejale informatsioon paremini leitavaks teha. Olete vahest tähele pannud, et meie ajakirjas on viimasel ajal õigusaktide ja tähtsamate rahvusvaheliste lepingute nimed teistsuguse väljanägemisega. Kui Teil on selle kohta mõni muu hea idee välja pakkuda, palun kirjutage meile. Aga loomulikult võtame me arvesse ainult väärt soovitusi!

Keeleprobleemid, ja mitte ainult grammatika, vaid ka stiil ja laensõnad, on viimasel ajal aktuaalne teema. Eriti oluline on selles valguses valitsuse õigusterminoloogiakomisjoni bülletääni Õiguskeel ilmumine. Bülletäänist leiab soovitusi nii vajalike lühendite kui õigusterminoloogia kasutamise osas. Neid soovitusi jagub ka lepingute koostajaile, rääkimata siis vahetult seadusloomes osalejatele.

Kui keegi tahab väita, et ühele juristile ei ole keelekasutus oluline, siis tahaksin hoopis vastupidist väita. Kui te muidu ei usu - olge head, kirjutage paberile üks lehekülg omi mõtteid, vaadake see siis ise veelkord üle ning ulatage seejärel mõnele tuttavale filoloogile. Tulemus ei ole kuigi meeldiv... Eriti selles osas, mis puudutab verbide ja täiendite asukohta lauses... Ja siis ilmneb veel seegi, et te kasutate eesti keeles saksa või inglise keele grammatikareegleid... ja saksa- ning inglisekeelne tekst paistab kuidagi väga koduselt eesti keele moodi olevat...

Igatahes püüab Juridica järk-järgult uusi keelereegleid oma stiili juurutada. Nii saab ehk Teiegi keeleoskus veidi parandatud.

Kui Te järgmise aasta esimest numbrit käes hoiate, leiate sealt muidki muutusi. Suuremas osas vormis: kaane ja sisu kujunduses jmt. Kuid vormi muutus ilma sisu muutuseta ei ole päris rahuldav. Nii püüamegi panna aluse seni üsna kirjut pilti omavale õigusteaduse süsteemile, lahterdamisele. Sisu osas püüame arvestada seda, et oleme esialgu ainuke õigusteaduslik ajakiri. See aga ei tähenda ainult akadeemilist sisu. Jätkame kommentaaride, kohtupraktika jmt avaldamist. Arvestades ühetaolisuse printsiipi, üritame alates uuest aastast tähistada kõik paragrahvid, lõiked, punktid sarnaselt seadustes antud sätteviidetega. Jne jne.

On siiski ka neid põhimõtteid, mis ei muutu. Igal aastal valime ajakirja aasta autorid. Autorite valiku kriteeriumiks on panus ajakirja ehk palju sisukaid kirjutisi. Oleme võtnud reegliks selle, et valitud isikud esindaksid nii ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja magistrande kui ka teisi kirjutajaid. Lisaks aasta autori nimetusele täname neid autoreid loometöö eest ka täiendava tasuga. Sel, 1995. aastal olid nii aktiivseteks autoriteks kui ka ajakirjale muu kaastöö osutamise aktivistideks prof Jaan Sootak, prof Raul Narits ning juuratudeng Priit Pikamäe. Pind sõrme edaspidisekski!

• Info