Tänase numbriga algab „Juridica“ kolmas ilmumisaasta. Oleme kahe
aastaga kõige muu juures saavutanud veendumuse ja kindluse, et Tartu
Ülikooli õigusteaduskond, paljude teiste riikide ülikoolide
õigusteaduskondade sarnaselt, on võimeline välja andma erialast
ajakirja, mis pakub huvi kogu riigi juristkonnale. Õnnitlen
toimetuskolleegiumi nimel kõiki ajakirja tegijaid ja lugejaid
„Juridica“ kolmanda sünnipäeva puhul!
Kolmanda aasta „Juridica“ erineb kõigi eelduste kohaselt
oluliselt eelnevatest. Eelkõige laieneb ajakirja kandepind.
Õigusteaduskonda hakkavad sellest aastast alates „Juridica“
väljaandmisel toetama Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts ja
Juristide Liit.
Alates käesolevast aastast on Eestis senise kahe juriidilise ajakirja
asemel üks – „Juridica“.
Loodame, et „Juridica“ suudab täita „Eesti Juristi“
väljaandmise lõpetamisest tingitud tühimikku Eesti juurainfo
valdkonnas.
Senine „tööjaotus“ „Juridica“ ja „Eesti Juristi“ vahel
seisnes kirjutamata reeglite kohaselt selles, et „Juridica“ oli
orienteeritud eelkõige analüüsile, „Eesti Jurist“ aga infole.
Uus olukord ei muuda „Juridica“ olemust – jääme ka edaspidi
uusi seadusi ja aktuaalseid juuraprobleeme analüüsivaks ja
kommenteerivaks ajakirjaks, kuid juurde tuleb uus aspekt – hakkame
enam tähelepanu pöörama juurainfo vahendamisele, mis oli seni
„Eesti Juristi“ pärusmaa. Tööle hakkab „Juridica“ Tallinna
osakond, „Juridica“ peab suutma sellega seoses saavutada laiemat
haaret, et ta nüüdsest ainukese üle–Eestilise õigusajakirjana ei
petaks lugeja ootusi kõikides erialast huvi pakkuvates valdkondades,
alatest teooriast ja lõpetades juriidiliste ametkondade statistikaga.
„Juridica“ sünnipäeva kohaselt pidulikult väljendades –
„Juridica“ peaks kajastama lisaks senisele „Juridicale“ kõike
seda head, mis on „Eesti Juristist“ ülevõtmist vääriv. Seda
aga ei olegi nii vähe.
Midagi ei muutu „Juridica“ stiilis. Kavandame numbreid, mis on
tervikuna pühendatud ühele teemale (äriseadustik, pärimisseadus,
võlaõigusseadus jm.) ning numbreid, kus on läbilõige erinevatest
juuravaldkondadest. Presumeerivaks jääb ka sellel aastal eraõigus,
kuid avaliku õiguse probleemistik peab saama samuti väärikalt
esindatud. Pakume rohkem ajakirjaruumi Akadeemilisele Õigusteaduse
Seltsile, Juristide Liidule, justiitsministeeriumile, Riigikohtule,
advokatuurile, prokuratuurile, siseministeeriumile ja teistele
ametkondadele oma probleemide valgustamiseks ja teabe andmiseks. See
ei tähenda aga, et „Juridica“ muutuks ametkondade keskseks
ajakirjaks, olles valmis vahendama rohkem päevakohast teavet, jääb
ajakiri ikkagi juristi kui isiku keskseks – analüüsivaks ja
kommenteerivaks.
Praeguse numbri keskseks temaatikaks on tsiviilseadustiku järjekordne
osa – perekonnaseadus. Perekonnaseaduse eelnõu esialgse teksti
valmistas ette töögrupp, koosseisus Kersti Hiedel Riigi
Perekonnaseisuametist, Ruta Kangur justiitsministeeriumist, Helju Lang
Tallinna ringkonnakohtust, dots. Edgar Salumaa Tartu Ülikoolist ja
Merle Suni sotsiaalministeeriumist. Seaduse lõpliku teksti koostasid
tsiviilseadustiku peakomisjoni liikmed Aleksander Glikman, Malle
Seppik, Marika Kairjak, Jaano Odar, Juhan Parts ja Paul Varul
koostöös Edgar Salumaa ja Kersti Hiedeliga. Abistajaid oli teisigi,
suur tänu kõigile. Perekonnaseadus puudutab paljude inimeste
igapäevast elu, rohkem kui mingi muu seadus. Samas on see valdkond,
kus radikaalsete muudatustega tuleb olla märksa ettevaatlikum kui
tsiviilseadustiku teiste osade puhul. Perekonnaõiguse areng jälle
iseseisvas Eestis on algstaadiumis, uue seaduse analüüs ja arutelu
peaksid andma sellele hea tõuke.
Tervitan kõiki „Juridica“ seniseid ja uusi lugejaid, head
„Juridica“ aastat ja konstruktiivset koostööd.