Tänase numbriga algab „Juridica“ kolmas ilmumisaasta. Oleme kahe aastaga kõige muu juures saavutanud veendumuse ja kindluse, et Tartu Ülikooli õigusteaduskond, paljude teiste riikide ülikoolide õigusteaduskondade sarnaselt, on võimeline välja andma erialast ajakirja, mis pakub huvi kogu riigi juristkonnale. Õnnitlen toimetuskolleegiumi nimel kõiki ajakirja tegijaid ja lugejaid „Juridica“ kolmanda sünnipäeva puhul!

Kolmanda aasta „Juridica“ erineb kõigi eelduste kohaselt oluliselt eelnevatest. Eelkõige laieneb ajakirja kandepind. Õigusteaduskonda hakkavad sellest aastast alates „Juridica“ väljaandmisel toetama Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts ja Juristide Liit.

Alates käesolevast aastast on Eestis senise kahe juriidilise ajakirja asemel üks – „Juridica“.

Loodame, et „Juridica“ suudab täita „Eesti Juristi“ väljaandmise lõpetamisest tingitud tühimikku Eesti juurainfo valdkonnas.

Senine „tööjaotus“ „Juridica“ ja „Eesti Juristi“ vahel seisnes kirjutamata reeglite kohaselt selles, et „Juridica“ oli orienteeritud eelkõige analüüsile, „Eesti Jurist“ aga infole. Uus olukord ei muuda „Juridica“ olemust – jääme ka edaspidi uusi seadusi ja aktuaalseid juuraprobleeme analüüsivaks ja kommenteerivaks ajakirjaks, kuid juurde tuleb uus aspekt – hakkame enam tähelepanu pöörama juurainfo vahendamisele, mis oli seni „Eesti Juristi“ pärusmaa. Tööle hakkab „Juridica“ Tallinna osakond, „Juridica“ peab suutma sellega seoses saavutada laiemat haaret, et ta nüüdsest ainukese üle–Eestilise õigusajakirjana ei petaks lugeja ootusi kõikides erialast huvi pakkuvates valdkondades, alatest teooriast ja lõpetades juriidiliste ametkondade statistikaga.

„Juridica“ sünnipäeva kohaselt pidulikult väljendades – „Juridica“ peaks kajastama lisaks senisele „Juridicale“ kõike seda head, mis on „Eesti Juristist“ ülevõtmist vääriv. Seda aga ei olegi nii vähe.

Midagi ei muutu „Juridica“ stiilis. Kavandame numbreid, mis on tervikuna pühendatud ühele teemale (äriseadustik, pärimisseadus, võlaõigusseadus jm.) ning numbreid, kus on läbilõige erinevatest juuravaldkondadest. Presumeerivaks jääb ka sellel aastal eraõigus, kuid avaliku õiguse probleemistik peab saama samuti väärikalt esindatud. Pakume rohkem ajakirjaruumi Akadeemilisele Õigusteaduse Seltsile, Juristide Liidule, justiitsministeeriumile, Riigikohtule, advokatuurile, prokuratuurile, siseministeeriumile ja teistele ametkondadele oma probleemide valgustamiseks ja teabe andmiseks. See ei tähenda aga, et „Juridica“ muutuks ametkondade keskseks ajakirjaks, olles valmis vahendama rohkem päevakohast teavet, jääb ajakiri ikkagi juristi kui isiku keskseks – analüüsivaks ja kommenteerivaks.

Praeguse numbri keskseks temaatikaks on tsiviilseadustiku järjekordne osa – perekonnaseadus. Perekonnaseaduse eelnõu esialgse teksti valmistas ette töögrupp, koosseisus Kersti Hiedel Riigi Perekonnaseisuametist, Ruta Kangur justiitsministeeriumist, Helju Lang Tallinna ringkonnakohtust, dots. Edgar Salumaa Tartu Ülikoolist ja Merle Suni sotsiaalministeeriumist. Seaduse lõpliku teksti koostasid tsiviilseadustiku peakomisjoni liikmed Aleksander Glikman, Malle Seppik, Marika Kairjak, Jaano Odar, Juhan Parts ja Paul Varul koostöös Edgar Salumaa ja Kersti Hiedeliga. Abistajaid oli teisigi, suur tänu kõigile. Perekonnaseadus puudutab paljude inimeste igapäevast elu, rohkem kui mingi muu seadus. Samas on see valdkond, kus radikaalsete muudatustega tuleb olla märksa ettevaatlikum kui tsiviilseadustiku teiste osade puhul. Perekonnaõiguse areng jälle iseseisvas Eestis on algstaadiumis, uue seaduse analüüs ja arutelu peaksid andma sellele hea tõuke.

Tervitan kõiki „Juridica“ seniseid ja uusi lugejaid, head „Juridica“ aastat ja konstruktiivset koostööd.

• Info