Sulge
1953. aasta ja 1957. aasta Pariisi ja Rooma lepingute alusel loodud
kolm Euroopa ühendust on oma peaaegu poole sajandi pikkuse
eksistentsi jooksul teinud läbi kiire arengu (tõsi küll, mitte ilma
tagasilöökideta) ning jõudnud 1992. aasta Euroopa Liidu lepinguni
ja 1995. aasta liikmesriikide arvu suurenemiseni viieteistkümneni.
Seega on Euroopa Liidu näol tegemist vägagi suure organisatsiooniga,
milles on esindatud eurooplaste erinevad huvid, alates itaalia
viinamarjakasvatajate omadest kuni inglaste konservatiivsuseni. Just
nõnda laiast huvideskaalast tingituna muutub kõigile
liikmesriikidele võrdselt soodsate otsuste vastuvõtmine tegelikkuses
sageli raskeks ning tahes-tahtmata mõne riigi huve riivavaks.
Juriidilises plaanis tähendab Euroopa Liidu ühtne juhtimine aga
kõikide liikmesriikide kohustust Brüsselis vastuvõetud otsused ellu
viia - viimase peavad tagama eelkõige Euroopa ühenduste õiguskorra
ülimuslikkus liikmesriikide õiguskordade ees ning baaslepingutega
ühenduse kohtule antud õigus sanktsioneerida liikmesriikidepoolne
ühenduse institutsioonide otsuste mittetäitmine.