Kokkuvõte

1953. aasta ja 1957. aasta Pariisi ja Rooma lepingute alusel loodud kolm Euroopa ühendust on oma peaaegu poole sajandi pikkuse eksistentsi jooksul teinud läbi kiire arengu (tõsi küll, mitte ilma tagasilöökideta) ning jõudnud 1992. aasta Euroopa Liidu lepinguni ja 1995. aasta liikmesriikide arvu suurenemiseni viieteistkümneni. Seega on Euroopa Liidu näol tegemist vägagi suure organisatsiooniga, milles on esindatud eurooplaste erinevad huvid, alates itaalia viinamarjakasvatajate omadest kuni inglaste konservatiivsuseni. Just nõnda laiast huvideskaalast tingituna muutub kõigile liikmesriikidele võrdselt soodsate otsuste vastuvõtmine tegelikkuses sageli raskeks ning tahes-tahtmata mõne riigi huve riivavaks. Juriidilises plaanis tähendab Euroopa Liidu ühtne juhtimine aga kõikide liikmesriikide kohustust Brüsselis vastuvõetud otsused ellu viia - viimase peavad tagama eelkõige Euroopa ühenduste õiguskorra ülimuslikkus liikmesriikide õiguskordade ees ning baaslepingutega ühenduse kohtule antud õigus sanktsioneerida liikmesriikidepoolne ühenduse institutsioonide otsuste mittetäitmine.

• Euroopa Liit
,
• demokraatia