„Juridica“ jaoks algab neljas aastaring. Vähevõitu. Kui tõmmata paralleel inimese eaga. Sest näiteks mida oskab üks nelja-aastane inimlapse hakatis. Enamasti vaid rohkesti kära teha (palju kära, vähe villa!). Kuid harvad pole ka need juhtumid, mil nelja-aastane põnn keel suust väljas püüdlikult kirjasõna loeb ja täiesti arvestatavaid tähti paberile maalib. Neljandat aastakäiku alustava „Juridica“ suhtes võib see võrdlus kohatugi näida, kuid perspektiivi silmas pidades tundub asi arenevat üpriski normaalselt.

Tänavu, nagu eelmiselgi aastal, on toimetusel kavas ilmutada meie toetajate kaasabil kümme numbrit. „Juridica“ veergudel on läbi aastate käsitletud õigusloome hetkeprobleeme ning mitmete vastuvõetud seaduste puhul on just siin antud esimene teoreetilis-praktiline kommentaar/lahendus seaduste rakendamisel tõusetunud küsimustele. Samas kannab osa avaldatust informatiivset iseloomu. Tahaks loota, et ajakirjas sisalduvad kommentaarid ja õigusloomealane informatsioon on kaasa aidanud sellealasele tegevusele Eestis.

„Juridica“ ilmub nüüd „uues kuues“. Mõte kujunduse muutmiseks hakkas idanema aasta tagasi. Esimesed reaalsed sammud jõuti astuda siiski alles augustikuus. Hiljem on „Juridica“ team pidanud mitmeid koosistumisi, kus ideestik on samm-sammult vormitud selleks tulemiks, mida hetkel käes hoiate. Sellest, et loomeprotsess polnud just lihtne annab tunnistust asjaolu, et ajakirja esimene number näeb ilmavalgust alles aprillis (kuigi hetkel jagub materjali vähemalt kolme numbri tarvis). Vabandan ajakirja väljaandjate nimel Teie ees, lootes, et andestate selle viivituse. Vaatamata sellele kuulub allakirjutanu tänu praeguse kujunduse autoritele Merike ja Tiit Kaunissaarele ning Alo Raidarule, kelle käe all on valminud senised veerandsada numbrit.

Kuid muutused ei ole pelgalt kujunduses. Samavõrd radikaalselt on ümber struktureeritud ajakirja sisu, mille lähtealuseks on õigusteaduse enese loogika.

Hetkel eksisteerib Eestis mitmesuguseid visioone (osalt erineva süstematiseerimise alusega, sageli eklektilisi ning süsteemituidki) sellest, MILLINE VÕIKS JA PEAKS olema õigusteaduse struktuur/süsteem. Selle kõrval on korrektsel kujul formeerumata õigusaktide ning kasvõi õiguskirjanduse liigitus. Ja siin ei pääse mööda küsimustest - missuguses ulatuses seda teha, kui detailselt üks või teine valdkond „lahti kirjutada“, kas eksisteerivad liigitused on optimaalsed jne.

Kõigile on kättesaadav õigusaktide registri „ESTLEX“ liigitus. Ilmselt piisavalt erinevat õiguskirjanduse süstematiseerimist olete kohanud erinevates raamatukogudes (Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu jt). Eksisteerib „Eesti seaduse“ klassifikatsioon. Ka „Juridica“ on oma temaatilisi numbreid publitseerides välja pakkunud õigusvaldkondade ja õigusharude jaotust ning „seganumbrites“ rubriike, mis teatud mõttes pakuvad nägemuse õiguse sisemisest jaotusest.

„Juridica“ sisu struktureerimise uus ideestik küpsetati valmis prof K. Meruski, prof R. Naritsa, prof J. Sootaki ja allakirjutanu kaasabil. Edaspidi lähtutakse „Juridica“ (kui õigusteadusliku ajakirja) artiklite struktureerimisel õigusteaduse enese sisemisest loogikast - õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, jurisprudents ehk kehtiv õigus (õigusdogmaatika) ja õiguse sotsioloogia.

Ilmumist jätkavad senised rubriigid, mille kaudu teavitame Eesti juristkonda huvipakkuvatest üritustest, kõikvõimalike keskuste tegevusest ja täiendõppe võimalustest. Loomulikult avaldame professioonisiseste ühingute, seltside ja institutsioonide infot, tutvustame uut erialakirjandust ja loodame teha muud uut ja huvitavat.

Õhku jääb siiski küsimus, kas sama pikk samm nagu tehti uue kujunduse ja sisu ümberstruktureerimisel on mõeldav teha „Juridica“ sisulise kvaliteedi osas. Viimane on teatavasti ainus, mille pärast ongi ühte ajakirja mõtet kokku panna. Ärgem siis unustagem, et osakese sellesse arenguprotsessi saab igaüks meist ka ise anda.

• Info