„Juridica“ jaoks algab neljas aastaring. Vähevõitu. Kui tõmmata
paralleel inimese eaga. Sest näiteks mida oskab üks nelja-aastane
inimlapse hakatis. Enamasti vaid rohkesti kära teha (palju kära,
vähe villa!). Kuid harvad pole ka need juhtumid, mil nelja-aastane
põnn keel suust väljas püüdlikult kirjasõna loeb ja täiesti
arvestatavaid tähti paberile maalib. Neljandat aastakäiku alustava
„Juridica“ suhtes võib see võrdlus kohatugi näida, kuid
perspektiivi silmas pidades tundub asi arenevat üpriski normaalselt.
Tänavu, nagu eelmiselgi aastal, on toimetusel kavas ilmutada meie
toetajate kaasabil kümme numbrit. „Juridica“ veergudel on läbi
aastate käsitletud õigusloome hetkeprobleeme ning mitmete
vastuvõetud seaduste puhul on just siin antud esimene
teoreetilis-praktiline kommentaar/lahendus seaduste rakendamisel
tõusetunud küsimustele. Samas kannab osa avaldatust informatiivset
iseloomu. Tahaks loota, et ajakirjas sisalduvad kommentaarid ja
õigusloomealane informatsioon on kaasa aidanud sellealasele
tegevusele Eestis.
„Juridica“ ilmub nüüd „uues kuues“. Mõte kujunduse
muutmiseks hakkas idanema aasta tagasi. Esimesed reaalsed sammud
jõuti astuda siiski alles augustikuus. Hiljem on „Juridica“
team pidanud mitmeid koosistumisi, kus ideestik on samm-sammult
vormitud selleks tulemiks, mida hetkel käes hoiate. Sellest, et
loomeprotsess polnud just lihtne annab tunnistust asjaolu, et ajakirja
esimene number näeb ilmavalgust alles aprillis (kuigi hetkel jagub
materjali vähemalt kolme numbri tarvis). Vabandan ajakirja
väljaandjate nimel Teie ees, lootes, et andestate selle viivituse.
Vaatamata sellele kuulub allakirjutanu tänu praeguse kujunduse
autoritele Merike ja Tiit Kaunissaarele ning Alo Raidarule, kelle käe
all on valminud senised veerandsada numbrit.
Kuid muutused ei ole pelgalt kujunduses. Samavõrd radikaalselt on
ümber struktureeritud ajakirja sisu, mille lähtealuseks on
õigusteaduse enese loogika.
Hetkel eksisteerib Eestis mitmesuguseid visioone (osalt erineva
süstematiseerimise alusega, sageli eklektilisi ning süsteemituidki)
sellest, MILLINE VÕIKS JA PEAKS olema õigusteaduse
struktuur/süsteem. Selle kõrval on korrektsel kujul formeerumata
õigusaktide ning kasvõi õiguskirjanduse liigitus. Ja siin ei
pääse mööda küsimustest - missuguses ulatuses seda teha, kui
detailselt üks või teine valdkond „lahti kirjutada“, kas
eksisteerivad liigitused on optimaalsed jne.
Kõigile on kättesaadav õigusaktide registri „ESTLEX“ liigitus.
Ilmselt piisavalt erinevat õiguskirjanduse süstematiseerimist olete
kohanud erinevates raamatukogudes (Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli
raamatukogu jt). Eksisteerib „Eesti seaduse“ klassifikatsioon. Ka
„Juridica“ on oma temaatilisi numbreid publitseerides välja
pakkunud õigusvaldkondade ja õigusharude jaotust ning
„seganumbrites“ rubriike, mis teatud mõttes pakuvad nägemuse
õiguse sisemisest jaotusest.
„Juridica“ sisu struktureerimise uus ideestik küpsetati valmis
prof K. Meruski, prof R. Naritsa, prof J. Sootaki ja allakirjutanu
kaasabil. Edaspidi lähtutakse „Juridica“ (kui õigusteadusliku
ajakirja) artiklite struktureerimisel õigusteaduse enese sisemisest
loogikast - õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, jurisprudents ehk
kehtiv õigus (õigusdogmaatika) ja õiguse sotsioloogia.
Ilmumist jätkavad senised rubriigid, mille kaudu teavitame Eesti
juristkonda huvipakkuvatest üritustest, kõikvõimalike keskuste
tegevusest ja täiendõppe võimalustest. Loomulikult avaldame
professioonisiseste ühingute, seltside ja institutsioonide infot,
tutvustame uut erialakirjandust ja loodame teha muud uut ja huvitavat.
Õhku jääb siiski küsimus, kas sama pikk samm nagu tehti uue
kujunduse ja sisu ümberstruktureerimisel on mõeldav teha
„Juridica“ sisulise kvaliteedi osas. Viimane on teatavasti ainus,
mille pärast ongi ühte ajakirja mõtet kokku panna. Ärgem siis
unustagem, et osakese sellesse arenguprotsessi saab igaüks meist ka
ise anda.