Üks olulisemaid juristi iseloomustav sõnasid on täpsus.

Mida selle täpsuse all mõelda? Tinglikult võib täpsuse mõiste jaotada kaheks. Esmalt täpsus ajas, s.o näiteks töö või teenuse üleandmise tähtaeg, kohtumise kellaaeg jms. Siin on meil tegemist täpsusega, mis on vajalik omadus ka teiste ametite juures. Teine osa täpsust puudutab peamiselt juriste. See on täpsus oma töös, terminites, väljendusviisis jne.

On ju kõigile teada, et üldkeelendina võib sõnal olla üks ja juriidilises käibes hoopis teine tähendus. Kui tähendusi on mitu, tuleb eeldada, et teisel juhul on kindel grupp inimesi kokku leppinud sõna nii- või naasuguse tähenduse. Kokkulepitu võib olla legaaldefinitsioonina ka seaduses sätestatud. Kas kokkulepitud sõna ja selle sisu omavahel kokku sobivad, ei ole samuti käsitletava teema puhul oluline. Eeldame lihtsalt, et kui on kokku lepitud, siis on selleks olemas põhjenduski.

Kas meie, järgides ja/või rakendades seadust, peaksime neid kokkulepitud tähendusega sõnu igapäevases elus samas tähenduses kasutama?

Teeme iseendale väikese testi. Testi tegemise aluseks on üks sõna, mida iga päev tihedasti kasutatakse - „firma“. Loomulikult võib võtta ka mõne teise sõna, näiteks tehing, ettevõte jne.

Küsimus 1: mis on firma? Kui teate vastust peast, saate viie kirja. Kui juhtub, et ei tea, vaadake äriseadustikust. Küsimus 2: kuidas Te kasutate sõna firma oma igapäevases praktikas? Kas täpselt samas tähenduses kui äriseadustikus sätestatud? Ilmselt kasutab suurem osa meist sõna „firma“ ka äriühingu tähenduses. Tõsi, niisugune tähendus on väga levinud üldkeelendina. Vaatame näiteks „Võõrsõnade leksikoni“, Tallinn, 1979, lehekülg 202: „firma (itaalia allkiri), kapitalistlikes maades ettevõte, mille tingliku nimetuse kasutamise ainuõigus on omanikul; meil ...*äri, kauplus.“ Lisaks võib öelda, et rahvasuus oli ja on kasutusel ka firmanimi. Firma aga oli firmanime sünonüümiks (ehk siis sisuliselt ka praeguse ärinime tähenduses) juba N. Liidu ajastul. Kontrollige järele: „Igal juriidilisel isikul peab olema oma nimetus, ... . Majandusorganisatsiooni nimetust nimetatakse tema firmaks (firmanimetuseks).“ Eesti NSV tsiviilkoodeks. Komm. väljaanne. - Eesti Raamat, Tallinn, 1969, § 31, komm. 1.

Küsimus on selles, kas me juristidena peaksime juriidilisi termineid kasutama ainult ja ainult niisuguses tähenduses nagu need on kokku lepitud või tohime me endale lubada nendest möödahiilimist. Kas kohtunik ikka võib oma otsuses fikseerida, et näiteks kostja müüs traktori põllumajandusmasinate ekspordiga tegelevale firmale? Kas advokaat võib kohtus öelda, et näiteks firma on maksejõuetu?

Loomulikult, kui termin on uus või on sõnale antud täiesti uus sisu, läheb aega oma kasutatava sõnavara ümbermõtestamisega. Ja samamoodi võime me kõik vahel tahtmatult eksida. Vahe on selles, kas me püüdleme täpsuse poole või jätkama samas vanas stiilis, mille järgi me katkestame ja tühistame lepinguid ning loeme lepingu kehtetuteks juba sõlmimisest peale.

• Info