Käesolev „Juridica“ number on suuremalt jaolt pühendatud maksundusõigusele. Tõuke sellise numbri väljaandmiseks andsid suvel toimunud õigusteaduskonna lõputööde kaitsmised, kus eelnevate aastatega võrreldes oli tavatult paljud lõputööd pühendatud maksundusõiguse ühele või teisele valdkonnale. Eks oma osa sellest ole kindlasti õigusteaduskonna uuel maksuõiguse lektoril magister iuris Lasse Lehisel, kuid mitte ainult. Maksundusspetsialist on väärtustatud elukutse. Euroopa Liiduga ühinemisel muutuvad sellealased teadmised arvatavasti veelgi hinnatumaks.

Tegelikult on maksundus just nimelt selliseks valdkonnaks, millega igaüks meist kokku puutub. Kõik me maksame makse ja kõik me sooviksime pisut vähem maksta, kui oleme kohustatud. Loomulikult saadakse aru, et kokkuvõttes on riigile ja ühiskonnale kahjulik, kui kõigil see vähemamaksmine ka õnnestuks, kuid üksikisiku (enese) tasandil poleks vist keegi selle vastu. Riigi ülesandeks on luua efektiivne süsteem, mis aitaks vältida ebaseaduslikku maksude mittemaksmist ja viia oma seadused sellisele tasemele, et seaduslik maksudest kõrvalehoidmine oleks võimalikult kulukaks. Loomulikult ei või maksusüsteem olla aga asi iseeneses, mis võib minna oma eesmärkide saavutamisel mööda põhiseaduses sätestatud põhimõtetest. Seda kiputakse Eestis vist unustama.

Kes otsib käesoleva numbri artiklitest soovitusi, kuidas seadusega mitte vastuollu minnes vähem makse maksta, sellel tuleb vist veidi pettuda. Artiklid on pigem suunatud Eesti maksuõiguse täiustamise võimaluste otsimisele, pöörates selleks pilgu maailmas juba tehtule. Kui seejuures viidatakse ka erinevate maksuseaduste lünkadele, ei ole see artiklite kirjutamisel olnud eesmärk omaette.

Kui rääkida lähemalt konkreetsetest artiklitest, siis kolm artiklit on rohkem või vähem seotud mitteresidentidest maksumaksjatega ja seeläbi ka off-shore firmadega. Erki Uustalu toob lugejani võimalused, mida maailmas kasutatakse taoliste äriühingute efektiivsemaks maksustamiseks; Aare Kurist selgitab, mida rahvusvahelises praktikas mõistetakse äriühingu püsiva tegevuskoha all, mis on eelduseks äriühingu tulude maksustamisel selles konkreetses riigis; Lasse Lehise ja Erki Uustalu ühisartikkel keskendub mitteresidentidele poolt saadud dividendide maksustamise regulatsioonile Eestis ja selle puudujääkidele. Eesti maksuõiguse seisukohalt peaks lugejale huvi pakkuma Lasse Lehise artikkel maksu mõistest, mis muuhulgas analüüsib kehtestatud maksete ja muude rahaliste koormiste seaduslikkust Eesti õigussüsteemis.

Seega ei saa küll öelda, et number sisaldab igaühele midagi, kuid maksundusõigusest huvitatule pakub kindlasti lugemis- ja mõtlemisainet.

Ja veel. Tõhusa kaasabi eest käesoleva numbri ettevalmistamisel tahaksin tänada Erki Uustalut. Ja loomulikult vabandan nende autorite ees, kelle artiklid sellesse ajakirja numbrisse ei mahtunud.

Arvan, et see pole viimane kord, kui „Juridica“ maksude teema üles võtab.

• Info