Käesolev „Juridica“ number on suuremalt jaolt pühendatud
maksundusõigusele. Tõuke sellise numbri väljaandmiseks andsid suvel
toimunud õigusteaduskonna lõputööde kaitsmised, kus eelnevate
aastatega võrreldes oli tavatult paljud lõputööd pühendatud
maksundusõiguse ühele või teisele valdkonnale. Eks oma osa sellest
ole kindlasti õigusteaduskonna uuel maksuõiguse lektoril magister
iuris Lasse Lehisel, kuid mitte ainult. Maksundusspetsialist on
väärtustatud elukutse. Euroopa Liiduga ühinemisel muutuvad
sellealased teadmised arvatavasti veelgi hinnatumaks.
Tegelikult on maksundus just nimelt selliseks valdkonnaks, millega
igaüks meist kokku puutub. Kõik me maksame makse ja kõik me
sooviksime pisut vähem maksta, kui oleme kohustatud. Loomulikult
saadakse aru, et kokkuvõttes on riigile ja ühiskonnale kahjulik, kui
kõigil see vähemamaksmine ka õnnestuks, kuid üksikisiku (enese)
tasandil poleks vist keegi selle vastu. Riigi ülesandeks on luua
efektiivne süsteem, mis aitaks vältida ebaseaduslikku maksude
mittemaksmist ja viia oma seadused sellisele tasemele, et seaduslik
maksudest kõrvalehoidmine oleks võimalikult kulukaks. Loomulikult ei
või maksusüsteem olla aga asi iseeneses, mis võib minna oma
eesmärkide saavutamisel mööda põhiseaduses sätestatud
põhimõtetest. Seda kiputakse Eestis vist unustama.
Kes otsib käesoleva numbri artiklitest soovitusi, kuidas seadusega
mitte vastuollu minnes vähem makse maksta, sellel tuleb vist veidi
pettuda. Artiklid on pigem suunatud Eesti maksuõiguse täiustamise
võimaluste otsimisele, pöörates selleks pilgu maailmas juba
tehtule. Kui seejuures viidatakse ka erinevate maksuseaduste
lünkadele, ei ole see artiklite kirjutamisel olnud eesmärk omaette.
Kui rääkida lähemalt konkreetsetest artiklitest, siis kolm artiklit
on rohkem või vähem seotud mitteresidentidest maksumaksjatega ja
seeläbi ka off-shore firmadega. Erki Uustalu toob lugejani
võimalused, mida maailmas kasutatakse taoliste äriühingute
efektiivsemaks maksustamiseks; Aare Kurist selgitab, mida
rahvusvahelises praktikas mõistetakse äriühingu püsiva tegevuskoha
all, mis on eelduseks äriühingu tulude maksustamisel selles
konkreetses riigis; Lasse Lehise ja Erki Uustalu ühisartikkel
keskendub mitteresidentidele poolt saadud dividendide maksustamise
regulatsioonile Eestis ja selle puudujääkidele. Eesti maksuõiguse
seisukohalt peaks lugejale huvi pakkuma Lasse Lehise artikkel maksu
mõistest, mis muuhulgas analüüsib kehtestatud maksete ja muude
rahaliste koormiste seaduslikkust Eesti õigussüsteemis.
Seega ei saa küll öelda, et number sisaldab igaühele midagi, kuid
maksundusõigusest huvitatule pakub kindlasti lugemis- ja
mõtlemisainet.
Ja veel. Tõhusa kaasabi eest käesoleva numbri ettevalmistamisel
tahaksin tänada Erki Uustalut. Ja loomulikult vabandan nende autorite
ees, kelle artiklid sellesse ajakirja numbrisse ei mahtunud.
Arvan, et see pole viimane kord, kui „Juridica“ maksude teema
üles võtab.