Aasta esimene number ja jälle kord jõuab see lugeja lauale pisut ehk
hiljem, kui teda oli oodatud. Ei ole mõtet rääkida põhjustest,
lugejateringile on tähtis resultaat – hilinemisega ilmunud.
Resultaat on kriteeriumiks ka õigussüsteemi hindamisel. Seaduste
andmine ei saa kunagi otsa, kuna seadusandjad ei suudaks ka parema
tahtmise korral kõiki tulevikus tekkida võivaid ja reguleerimist
nõudvaid probleeme ette näha. Õigussüsteemi puhul saab aga ühel
hetkel hakata rääkima enam mitte selle loomisest, vaid olemasolust.
Sellisel juhul kaotab tähtsuse tehniline protsess, kuidas alusmüür
on ehitatud, tähtis on vaid see, milline see konstruktsioon on.
Ideaaljuhul käivad vaidlused muidugi projekteerimise, mitte
müüriladumise ajal. Julgeksin väita, ei õigussüsteemi loomisel
meil projekti pole olnud. Loomulikult on võimalik, et neid oli ja on
erinevate inimeste kujutluses, aga ma pean siinkohal silmas nn
ametlikku, kinnitatud projekti. Aga selleks on vaja institutsiooni,
kes võtaks projekti kinnitamise au ja ka vastutuse enesele, ning mis
kõige tähtsam – et ühiskond tunnustaks seda institutsiooni
projekti kinnitamiseks õigustatud autoriteedina.
On ka teine võimalus. Kui ühiskond ei suuda leppida kokku isiku
osas, kellele/millele kogu kavandi kinnitamise õigus anda, siis tuleb
asuda argumenteerima. Nagu märgib prof R. Narits täpselt aasta
tagasi ilmunud „Juridica“ numbris, saabki seadus olla vaid
kompromiss, kokkulepe ühiskonnas. On selge, et taoline viis
õigussüsteemi loomiseks on äärmiselt aeganõudev. Teisest küljest
aga on sellisel viisil millegi loomise eeliseks üksikindiviidi või
gruppi rahulolu – ka mina olen osaline.
Loomulikult on maja ehitamisel ahvatlev teha täpselt selline ehitis,
nagu on juba olemas. Pole vaja uut projekti, hakka ainult ehitama.
Kindel ka, kui teine maja on juba aastakümneid püsinud. Probleemina
kerkib üles vaid küsimus, kas võtta malli üleaedselt või
külaservas asuva sugulase residentsilt. Ohtlikuks muutub taoline
vaidlus aga siis, kui erinevate projektide pooldamisel lähtutakse
selle üksikutest, pooldajale kasulikest elementidest – isa pooldab
naabri maja, kuna sellel on kõige suurem garaaž, ema
perekonnatuttava häärberit, kuna seal on kõige mugavam
köögilahendus, lapsed kahekorruselist paleed, kuna lastetoad asuvad
seal omaette korrusel jne. Kõigil on oma huvid, mida arvatavasti
peidetakse muude argumentide taha, nagu modernsus, mugavus, rahalised
võimalused. Kui seejuures saavutatakse kõiki rahuldav kompromiss,
siis võib see halvimal juhul viia konstruktsioonilt vigase majani.
Seejuures on ka teine võimalus. Ilma tülika vaidlemisprotsessita
otsustatakse asi juhul, kui keegi laob kiirelt alusmüüri valmis –
otsustamisruum jääb ahtaks, kui pole südant või vahendeid juba
ehitatu lammutamiseks ja uue rajamiseks.