Menüü

Aasta esimene number ja jälle kord jõuab see lugeja lauale pisut ehk hiljem, kui teda oli oodatud. Ei ole mõtet rääkida põhjustest, lugejateringile on tähtis resultaat – hilinemisega ilmunud.

Resultaat on kriteeriumiks ka õigussüsteemi hindamisel. Seaduste andmine ei saa kunagi otsa, kuna seadusandjad ei suudaks ka parema tahtmise korral kõiki tulevikus tekkida võivaid ja reguleerimist nõudvaid probleeme ette näha. Õigussüsteemi puhul saab aga ühel hetkel hakata rääkima enam mitte selle loomisest, vaid olemasolust. Sellisel juhul kaotab tähtsuse tehniline protsess, kuidas alusmüür on ehitatud, tähtis on vaid see, milline see konstruktsioon on.

Ideaaljuhul käivad vaidlused muidugi projekteerimise, mitte müüriladumise ajal. Julgeksin väita, ei õigussüsteemi loomisel meil projekti pole olnud. Loomulikult on võimalik, et neid oli ja on erinevate inimeste kujutluses, aga ma pean siinkohal silmas nn ametlikku, kinnitatud projekti. Aga selleks on vaja institutsiooni, kes võtaks projekti kinnitamise au ja ka vastutuse enesele, ning mis kõige tähtsam – et ühiskond tunnustaks seda institutsiooni projekti kinnitamiseks õigustatud autoriteedina.

On ka teine võimalus. Kui ühiskond ei suuda leppida kokku isiku osas, kellele/millele kogu kavandi kinnitamise õigus anda, siis tuleb asuda argumenteerima. Nagu märgib prof R. Narits täpselt aasta tagasi ilmunud „Juridica“ numbris, saabki seadus olla vaid kompromiss, kokkulepe ühiskonnas. On selge, et taoline viis õigussüsteemi loomiseks on äärmiselt aeganõudev. Teisest küljest aga on sellisel viisil millegi loomise eeliseks üksikindiviidi või gruppi rahulolu – ka mina olen osaline.

Loomulikult on maja ehitamisel ahvatlev teha täpselt selline ehitis, nagu on juba olemas. Pole vaja uut projekti, hakka ainult ehitama. Kindel ka, kui teine maja on juba aastakümneid püsinud. Probleemina kerkib üles vaid küsimus, kas võtta malli üleaedselt või külaservas asuva sugulase residentsilt. Ohtlikuks muutub taoline vaidlus aga siis, kui erinevate projektide pooldamisel lähtutakse selle üksikutest, pooldajale kasulikest elementidest – isa pooldab naabri maja, kuna sellel on kõige suurem garaaž, ema perekonnatuttava häärberit, kuna seal on kõige mugavam köögilahendus, lapsed kahekorruselist paleed, kuna lastetoad asuvad seal omaette korrusel jne. Kõigil on oma huvid, mida arvatavasti peidetakse muude argumentide taha, nagu modernsus, mugavus, rahalised võimalused. Kui seejuures saavutatakse kõiki rahuldav kompromiss, siis võib see halvimal juhul viia konstruktsioonilt vigase majani. Seejuures on ka teine võimalus. Ilma tülika vaidlemisprotsessita otsustatakse asi juhul, kui keegi laob kiirelt alusmüüri valmis – otsustamisruum jääb ahtaks, kui pole südant või vahendeid juba ehitatu lammutamiseks ja uue rajamiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse