1. novembril möödus kaheksa aastat Riigikogu poolt 17. juunil 1993
vastu võetud notariaadiseaduse jõustumisest. Selle aja jooksul on
Eesti omariikluse taastamise ühe osana toimunud suured muudatused
õiguse reformimisel, kuid paljud olulised uuendused ootavad meid nii
era-, karistus- kui ka avalikus õiguses alles ees. Kiirelt arenevas
õigusruumis ei seisa paigal ka notariaadiõigus – tänaseks on
vastu võetud juba uus notariaadiseadus, mis jõustub koos
tõestamisseadusega.
Uued seadused ei muuda Eesti notariaadi põhiolemust Mandri-Euroopa
õigussüsteemile omase ja õiguslikul järjepidevusel tegutseva vaba
ladina tüüpi notariaadina, mille põhiprintsiibid on notari
sõltumatus, erapooletus ja ametisaladuse hoidmise kohustus ning nende
kõrval kõrgendatud tsiviilvastutus ja kohustuslik ametikindlustus,
kindlaksmääratud notarite arv ning riiklik järelevalve notarite
ametitegevuse üle.
1995. aastal võeti Eesti notariaat Rahvusvahelise Ladina Notariaadi
Liidu liikmeks. Rahvusvahelise mitteriikliku organisatsioonina on see
liit asutatud 1948. aastal liikmesnotariaatides notariaadialase
tegevuse arendamiseks. Käesoleval ajal kuuluvad sellesse 70 riigi
notariaadid, mille tegevuses on ühiseks jooneks eelnimetatud
printsiibid. Septembri lõpus Ateenas toimunud Rahvusvahelise Ladina
Notariaadi Liidu kongressi teadusprogrammis olid arutusel järgmised
põhiteemad: notari funktsioonid kohtuprotsesside ennetajana ja
õigustloovas tegevuses ning notariaalakti liikumine ja selle jõud
õiguskäibes. Nende teemade tähtsust Eesti notariaadiõiguse
praegusel arenguetapil on raske üle hinnata, kuna antud valdkonda
käsitleb ka esmakordselt notariaalset tõestamist põhjalikult
menetlusseadusena reguleerima hakkav tõestamisseadus. Võrreldes
paljude teiste riikidega ei ole Eestis paljusid notari ametitegevuse
valdkondi veel põhjalikult teoreetiliselt uuritud, mistõttu sageli
peavad tühimiku täitma teiste riikide õigusel põhinevad
seisukohad.
Viimasel ajal on palju räägitud õigusabist ja selle kättesaadavaks
tegemisest elanikkonna kõikidele kihtidele. Notari teenus on selle
üks vanemaid ja äraproovitumaid vorme eraõiguse valdkonnas. Aeg on
näidanud, et see on ka kõige odavam vorm kodanikele ja ühiskonnale.
Notari tasu on ligikaudu 0,3% tehinguväärtusest ja jaotub
tehinguosaliste vahel, konsultatsioonid on tasuta ja notari tasude
kujunemist kontrollib riik nende kehtestamise kaudu. Notari teatav
kontrollifunktsioon, kõrgendatud vastutus ja erapooletus kõigi
osapoolte suhtes tagavad õiguskindluse. Seetõttu on kulutused
õiguskorra tagamisele riikides, kus on kasutusel klassikaline ladina
notariaadi süsteem võrreldes teistega ligi kolm korda väiksemad
(Eestis ligikaudu 0,8%, näiteks USA-s 2,5%). Siin on üks põhjus,
miks klassikalist ladina notariaati kasutavate riikide arv kasvab,
mitte ei kahane.
Seoses sellega, et kaasaegne notariaalne tõestamine kujutab endast
õigusabi olulist osa, mille üheks komponendiks on isikute erapooletu
nõustamine, on ka Eesti ühiskonnas kadumas ettekujutus notaritest
kui nn templiametnikest. Uudne ja senisest võimalusterohkem eraõigus
ning kiire elutempo lisavad veelgi ühiskondlikku vajadust oma
valdkonda hästi tundvate juristide – professionaalsete nõustajate,
sealhulgas notarite – järele. Seetõttu on viimastel aastatel
oluliselt suurendatud Notarite Koja juures kandidaaditeenistuses
olevate notari kandidaatide arvu, kelle ettevalmistamisel on tähtis
lisaks praktilistele ametioskustele ja kutse-eetika põhimõtetele ka
notari tööks vajalike teoreetiliste teadmiste süvendatud
omandamine.
Käesolevast „Juridica“ numbrist leiategi peamiselt notari
kandidaatide poolt koostatud ülevaated erinevatest notari tööga
seotud aspektidest. Loodetavasti annavad need lugejale mõningase
ettekujutuse seni Eestis üsna vähe teoreetiliselt käsitletud notari
ametitegevusega seotud õiguse rakendamisest ja arengust.