Kokkuvõte

1.Pilk ajalukku

1.1. Asjade algusest

Raha on meie elus igapäevane, kuid siiski mitmeti mõistatuslik. Nüüdisinimesele on raha isegi mõistatuslikum kui meie eelkäijatele, sest selle sisu, vormid, funktsioonid, rakendusalad ja raha baasil kujunevad suhted on pideva arengu, mitmekesistumise ja kiire muutumise protsessis. Ajaloost on teada, et raha tekkimine ning areng on seotud inimeste ja ka nende ühenduste vahelise varalise suhtlemisega. Rahaasjade ajamine nõuab ranget korda. Range korra vajalikkust mõistsid juba raha ja pankade kõige primitiivsemate algvormide kasutajad. Seda kinnitab Babüloonia seadusandja Hammurabi (valitses aastatel 1792–1750 eKr) koodeks. Raiutuna kiilkirjas seitsme jala kõrgusesse basaltsambasse, olid selles üles tähendatud templitele ja suurmaaomanikele kuuluvate pankade poolt teostatavate operatsioonide protseduurireeglid. *1

Õigussüsteemi on rahalisi suhteid korrastav reeglistik lülitunud järk-järgult koos riikluse arenguga. Ajalugu räägib sellest, et reeglistiku kujunemise ja tegusa toimimise olulisteks eeldusteks olid varade seisu ja nendega sooritatavaid tehinguid kajastava arvestuse olemasolu ning järelevalve korraldamine vara seisundi ja kasutamise üle. Vanas Egiptuses tegeles järelevalvega spetsiaalne ametnik – oeconomus. *2 Samuti pole juhuslik, et juba enam-vähem tänapäevasele mõistele vastavate pankade teke (15. sajandil) ja tegevus langeb ajaliselt kokku raamatupidamise kahekordse kirjendamise süsteemi väljatöötamise ja kasutuselevõtuga.

Varade arvestust ja kasutamist korraldavad protseduurireeglid ning järelevalve reeglitest kinnipidamise üle on alustalad, mis toetavad usaldust. Usaldus on peamine, mis loob kindla aluse pankade jt pangandusest välja kasvanud finantsinstitutsioonide tegevusele. Usalduse tagamine on läbi aegade olnud peamine ka vastava seadusandluse puhul.

• pangandus
,
• õigusajalugu
,
• rahandus ja riigieelarve