Menüü

Kahes viimases „Juridicas“ on avaldatud reklaam 27.–28. septembril k.a toimuva konverentsi „Eesti tsiviilseadustik ja Euroopa eraõigus“ kohta. Selles „Juridicas“ on avaldatud konverentsi ajakava, programm ja ürituste programm. Rõõmu teeb see, et konverentsile on nõustunud tulema peaaegu kõik need, keda oleme esinema kutsunud. Professor Ole Lando on kindlasti Euroopa tuntuimaid tsiviilõigusteadlasi, tema juhitud komisjon on välja töötanud Euroopa lepinguõiguse põhimõtted, mis on viimase aja kaalukamaks saavutuseks tsiviilõiguses. Euroopa ja maailma tasemel juhtivateks õigusteadlasteks on ka prof Peter Schlechtriem, kes on meie juristidele tuttav kui eesti keelde tõlgitud võlaõiguse õpikute autor ning meie üks peamisi ekspert võlaõigusseaduse koostamisel, prof Thomas Wilhelmsson, kellega on õigusteaduskonnal kõige pikemad koostöökogemused, samuti prof Jerzy Rajski, prof Rainer Hausmann, prof Bernd Stauder, prof Hans-Werner Eckert jt. Külalisesinejate hulgas on ka prof Athanassios Yiannopoulos, tuntuim tsivilist USA-s, ainsa tsiviilõigusega osariigi, Louisiana tsiviilkoodeksi uuendatud versiooni põhiautor, kes on olnud eksperdiks meie asjaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõude koostamisel. Venemaa on esindatud oma juhtiva professori, Moskva Ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jevgeni Suhhanoviga, Leedust ja Lätist on ettekandjateks nende juhtfiguurid – prof Valentinas Mikelenas ja prof Kalvis Torgans. Esindatud saab olema 15–18 välisriiki (osad ettekanded on kirjalikud). Eestist on ettekanded eelnõude autoritelt, ekspertidelt, õppejõududelt ja kohtunikelt.

Konverentsi eesmärgiks on arutada tsiviilõiguse olulisemaid probleeme, võrrelda Eestit teiste riikidega ning seada sihte tulevikuks. Loodetavasti on selleks ajaks vastu võetud võlaõigusseadus ning saame seega teha vahekokkuvõtte pärast 1993. aastat, mil võeti vastu esimene tsiviilseadustiku osaseadus – asjaõigusseadus – ja konstateerida, et Eestil on olemas oma kaasaegne tsiviilseadustik. Käsitleme konverentsi temaatikat blokkidena, vastavalt tsiviilseadustiku struktuurile: üldküsimused, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus ja võlaõigus. Igas blokis on üks või mitu esinejat Eestist ning välisesinejad. Kõige enam on ettekandeid võlaõigusest ning asjaõigusest.

Konverents on igati esinduslik ja Eesti tingimustes ka mõnevõrra erandlik, eelkõige osavõtjate suure arvu ja esinejate kõrge taseme tõttu. Eestis on sellise mastaabiga õigusteadusliku konverentsi läbiviimine esmakordne. Osavõtjate hulgas on akadeemilise taustaga inimeste (õppejõud, doktorandid, magistrandid, üliõpilased, teadurid) kõrval hulgaliselt praktikuid: kohtunikke, advokaate, notareid, prokuröre jt. Vanemuise kontserdisaali kohad on juba peaaegu kõik reserveeritud. See on küllaltki unikaalne ettevõtmine, mis on ühisürituseks suurele arvule Eesti juristidele ning ühtlasi võimaluseks oma silmaga näha rahvusvahelise tasemega teadlasi ja isiklikult nendega suhelda. Ettekannetest vabaks jääv aeg on sisustatud erinevate üritustega, eesmärgiga võimaldada eelkõige suhelda kõigil kõigiga. Loodame, et sellised ühised suurüritused saavad traditsiooniks ja aitavad Eesti juristkonda paremini liita.

Konverentsi õnnestumiseks on oluline panus korraldajatel ja sponsoritel, kes on aidanud konverentsi rahastada: Tartu Ülikool, Justiitsministeerium ja Riigikohus (kui korraldajad) ning sponsorid Eesti Ühispank (peasponsor), Eesti Pank, Eesti Advokatuur ja 16 advokaadibürood, Notarite Koda, Deutsche Stiftung für internationale rechtliche Zusammenarbeit e.V (IRZ), Riigiprokuratuur ja Riigikantselei Eurointegratsioonibüroo.

Konverentsi peamiseks õnnestumise eelduseks on aga osavõtjate huvi ja entusiasm. Kohtumiseni Tartus!

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse