Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

Kehtiva kriminaalõigusega võrreldes võib karistusseadustiku üheks tähtsamaks muudatuseks ilmselt pidada senise kaheliigilise tahtluse asendamist kolmeliigilise tahtlusega. Uue kolmeliigilise tahtluse kasutuselevõtmine KarS-s oli kahtlemata kõige rohkem vaieldud küsimus KarS eelnõu väljatöötamise käigus üldse. Nõukogude kriminaalõiguses väljatöötatud kaheliigilise (otsese ja kaudse) tahtluse asendamine Saksa karistusõigusruumis juba enam kui sajandi jooksul käibel oleva kolmeliigilise tahtlusega kujunes KarS eelnõu ettevalmistamise ja praktikutega läbitöötamise käigus nii probleemirohkeks ja diskuteeritavaks küsimuseks, et tuli lõppkokkuvõttes fikseerida enne eelnõu üleandmist Vabariigi Valitsusele eelnõu autorite ja praktikute vahelises lahkarvamuste protokollis. *1 Üksikasjades peitusid erimeelsuste põhjused selles, et kui KarS eelnõu autorid viitasid senise, nõukogude kriminaalõigusest pärineva tahtluse konstruktsiooni teoreetilistele probleemidele, siis praktikutele valmistas muret uue kolmeliigilise tahtluse kasutuselevõtmisest väidetavalt tulenev tõendamiskoormuse suurenemine kriminaalmenetluse praktikas. Kokkuvõttes lahendas nimetatud vaidluse seadusandja, jäädes KarS vastuvõtmisel kolmeliigilise tahtluse juurde. Käesoleva artikli ülesandeks ongi anda ülevaade uuest tahtluse liigitusest KarS-s.

• süütegu