Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

Kauplemine on rikkuse allikaks ning vabakaubandust peetakse kogu maailmas selleks eelduseks, ilma milleta ei ole võimalik saavutada kõrget elatustaset. *1 Kaupade vaba liikumine on ka siseturu vältimatu eeltingimus ning seega Euroopa Ühenduse alustala. Samas on selge, et vabakaubandus pole kindlasti ainus kõrge elatustaseme eeldus, vaid selleks on muuhulgas ka keskkonna hea seisund. Samuti pole vabakaubandus ainus ühenduse eesmärk. Juba 1972. aastal deklareerisid üheksa liikmesriigi esindajad, et erilist tähelepanu tuleb pöörata keskkonnakaitsele. *2 Praegusel hetkel on keskkonnakaitse tähtsus selgelt väljendatud ka liidu aluslepingutes. *3

Kahjuks on nende kahe eesmärgi, kaupade takistusteta liikumise ja keskkonna hea seisundi üheaegne saavutamine osutunud väga keeruliseks, sest esimene eeldab piirangute kaotamist ja teine tihti piirangute seadmist. Järgnevalt käsiteletakse nende konfliktsete eesmärkide tasakaalustamist Euroopa Liidus. *4 Kuigi kaupade vaba liikumise ja keskkonna hea seisundi tasakaalu üldised põhimõtted on liidus paika pandud juba aluslepingutega, on lepingute sätete üldsõnalisuse ja pideva muutumise tõttu nende kahe eesmärgi tegeliku tasakaalustaja roll Euroopa Kohtul (edaspidi kohus). Seetõttu käsitletaksegi järgnevalt peamiselt kohtu seisukohti Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud põhimõtete kohaldamisel, alates esimesest tõeliselt keskkonna-alasest kaasusest, mis oli Taani pudelite kaasus, kuni viimase märkimisväärse vabakaubanduse ja keskkonnakaitse kaasuseni, mis oli Bluhme mesilaste kaasus. Veelgi täpsemalt on vaatluse all üks kesksemaid probleeme – keskkonnakaitseliste impordipiirangute lubatavus.

• Euroopa Liit
,
• Keskkonnaõigus