Autoriõigus on muutunud popiks teemaks, seda nii teoorias kui
praktikas. Tegemist on meie elu loomuliku nähtusega, sest kõik me
oleme ju lõppkokkuvõttes loojad ja autoriõiguste omajad.
Eesti autoriõigusel on pikk ajalugu, kuid see on mõnevõrra
vastuoluline. Vastuoludele vaatamata tähistame sellel aastal ja selle
Juridica numbriga kolme juubelit: 75 aastat Eesti ühinemisest Berni
konventsiooniga, 70 aastat esimese Eesti autoriõiguse organisatsiooni
– autorikaitse ühingu – loomisest, 10 aastat Eesti kõigi aegade
esimese päris oma autoriõiguse seaduse vastuvõtmisest ja
jõustumisest. Eesti autoriõiguse ajaloos ei saa märkimata jätta ka
sel suvel 10-aastast juubelit tähistanud Eesti Vabariigi
põhiseadust. Meie põhiseaduse alusel loetakse autorite õigused
kodanike põhiõiguste hulka sarnaselt õigusega omandi kaitsele.
Selline erisäte põhiseaduses ei ole arenenud riikides just tavaline
nähtus.
Viimased 10 aastat ongi olnud kõige tulemuslikumaks perioodiks Eesti
autoriõiguse arenguloos. Ja enamus tänastest Juridica autoreist on
olnud ja on seotud autoriõiguse tänapäevase arenguloo
kujundamisega.
Autoriõiguse teemasid on viimase 10 aasta jooksul aktiivselt uuritud
mitme teadusprojekti raames. Sellega seoses on tänaseks avaldatud
kaks intellektuaalse omandi temaatikale pühendatud õigusajakirjade
eriväljaannet. Järgmisel aastal on autoriõigusest valmimas üks
doktori- ja magistritöö. Viimase viie aastaga on tunduvalt
suurenenud nende tudengite hulk Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas,
kes soovivad autoriõigusest oma kursuse- või bakalaureusetööd
kirjutada.
Autoriõigus puudutab üha enam ka praktiseerivaid juriste: iga
päevaga tekib juurde mõni uus vastamist vajav küsimus autori
õigustest. Autoriõigus ei jäta külmaks kõmujahil olevaid
ajakirjanikkegi.
Käesolev Juridica number annab võimaluse vaadata nii Eesti
autoriõiguse lätteid kui ka tänaseid probleeme. Heiki Pisuke annab
oma artiklis Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002
põhjaliku ülevaate eesti autoriõiguse vastuolulisest ajaloost.
Kadri Aua peatub oma artiklis „Autorikahju olemus ja liigid“
autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahjuga seotud praktilistel
küsimustel. Kirke Saare artikkel „Arhitekti loometöö tulemuste
õiguskaitse“ puudutab arhitektuuriteose originaalsusega seonduvaid
aspekte. See artikkel põhineb käesoleva aasta kevadsemestril K. Aua
juhendamisel kaitstud bakalaureusetööl „Arhitektuurilooming ja
autor“. Kärt Hinnokilt on artikkel „Autoriõiguse asjatundjate
komisjoni loomine, pädevus ja senine tegevus“. Anne Kalvi artiklis
„Kultuuritööstuse olemus ja selle osatähtsus rahvamajanduses“
analüüsitakse, miks on vaja hinnata kultuuritööstuse panust
rahvamajanduse koguprodukti.
Head lugemist soovivad