Kokkuvõte

Tehingulised suhted panga ja kliendi vahel rajanevad poolte vastastikusel usaldusel. Usaldusprintsiip on pangandusõiguse üks põhiprintsiipe. Tehingute sooritamisel saab krediidiasutus enda käsutusse suure hulga informatsiooni kliendi isiklike ning varanduslike suhete kohta. Klient võib loota sellele, et krediidiasutus ei avalda temale usaldatud informatsiooni kolmandatele isikutele ilma selleks õiguslikku alust omamata ning võtab endale kohustuse vaikida kõigist kliendiga seotud asjaoludest ja hinnangutest, millest ta on kliendiga suheldes teadlikuks saanud. Vaikimiskohustuse rikkumine panga poolt on kokkuleppest või seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, mille tulemusena on kliendil õigus nõuda viivitamatut tehingulise suhte lõpetamist ning tekitatud kahju hüvitamist. Pangasaladus on rahandus- ja finantsvaldkonna ameti- või ärisaladus ning kestab tehingulisest suhtest kauem. Pangasaladuse hoidmise kohustus kestab edasi ka siis, kui panga ja kliendi suhe on juba lõppenud.

Pangasaladuse kaitse annab pankadele õiguse vaikida klientidega seotud asjaoludest isegi siis, kui seda informatsiooni soovivad saada riiklikud ametiasutused. Pangasaladuse õigusliku regulatsiooni muutmisel peaks seadusandja kindlasti arvestama, et pangasaladuse instituut on otseselt seotud isiku põhiõigustega ning pangasaladuse avaldamise kohustus saab pangale tuleneda vaid kas seadusest, poolte kokkuleppest või kui krediidiasutus on sunnitud muudel põhjustel pangasaladuse kaitsmise kohustusest loobuma.

• pangandus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Täitemenetlus