Kokkuvõte

Eesti raudtee on oluline transiidikoridor ida ja lääne vahel. Näiteks 2002. aasta kaubaveomaht oli 42,1 miljonit tonni, millest 69,9% ehk 29,43 miljonit tonni moodustasid naftasaadused. Teadaolevalt on naftasaaduste näol tegemist äärmiselt tuleohtliku vedelikuga, mida rahvusvaheliselt tuntakse 3. ohuklassi ohtliku ainena. Kui teistes riikides on ohtlike kaupade vedu väga rangelt reguleeritud, siis Eestis puudub raudteevedusid käsitlevate aktide süsteemis koherentsus ja esineb mitmeid lünki. Seadustest ja ministrite määrustest võib leida küll üksikuid norme, mis üksteisele viitavad või mõnda õigussuhet täpsustavad, kuid eeskirju, mille alusel praktikas veod toimuvad, ei ole meil isegi mitte avaldatud. Selline olukord ei võimalda teostada ka riiklikku järelevalvet.

Artiklis antakse ülevaade ohtlike kaupade raudteevedu reguleerivast rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest ning positsioneeritakse Eesti koht kogu süsteemis. Siseriikliku õiguse kriitilises analüüsis tuuakse esile käsitletava valdkonna riiklikku järelevalvet reguleeriva normistiku kitsaskohad. Lõpetuseks pakutakse lähtealus Eesti õigussüsteemi korrastamiseks.

• Transpordiõigus
,
• majandushaldusõigus
,
• järelevalve ja kontroll
,
• Euroopa Liit