Kokkuvõte

Pärast taasiseseisvumist on Eesti õiguses kõike maksejõuetusega seonduvat käsitletud pankroti kontekstis ja pankrotiseaduse alusel. Eesti õigusteadlaste teoreetilised käsitlused tegelevad peaaegu eranditult kitsalt pankrotiõiguse ja pankrotimenetlusega. Laialt on levinud seisukoht, et maksejõuetul äriühingul on tegelikult vaid üks võimalik valik – klassikaline pankrotimenetlus, mis lõpeb äriühingu likvideerimisega. Samal ajal on mitmed maksejõuetuse teemaga tegelenud rahvusvahelised ekspertide grupid avaldanud arvamust, et õiguslik regulatsioon peaks andma võimaluse sobival juhul likvideerivast pankrotimenetlusest hoiduda ja et maksejõuetuse ületamise teid tuleks käsitleda kompleksina, millest oleks võimalik leida sobiv meetod iga üksikjuhtumi lahendamiseks.

Autor uurib likvideeriva pankrotimenetluse alternatiive Eesti kehtivas õiguses, nende rakendamise eeldusi ja võimalikke tagajärgi. Muuhulgas otsitakse artiklis vastust küsimusele, kas praegune maksejõuetuse regulatsioon vastab ühiskonna ootustele ning kas ja kuidas on võimalik regulatsiooni efektiivsemaks muuta.

• Maksejõuetusõigus