Kokkuvõte

Seoses põlevkivivarude peatse ammendumisega ning Narva elektrijaama vanade katelde sulgemisega on Eestis päevakorda tõusnud alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmine ja muuhulgas küsimus tuumaenergia tootmise võimalikkusest Eestis või tuumaenergia projektis osalemise võimalusest Leedus. Tõenäoliselt lähiajal Eestisse tuumaelektrijaama ei ehitata, kuid osalemine Leedu tuumaelektrijaama rajamises on üsna tõenäoline, sest Eesti on kinnitanud oma osalemissoovi tuumaenergia tootmises Leedus ning allkirjastanud ka sellekohase leppe.

Artiklis analüüsitakse tuumategevusest põhjustatud kahjustuste eest tsiviilkorras vastutamise rahvusvahelist regulatsiooni, kui Eestis peaks ilmnema mõnest lähiriigist (nt Venemaa, Soome, Rootsi, Leedu) pärinev tuumakahjustus või kui Eesti osaleb tuumaelektrijaama ehitamises ja käitamises. Artikli eesmärgiks ei ole uurida tuumategevuse siseriiklikku regulatsiooni, vaid üksnes rahvusvahelist õigust, mis käsitleb tsiviilvastutust tuumakahjustuse eest. Artiklis analüüsitakse ka, kas Eestil oleks vajalik või kasulik ühineda lisaks olemasolevatele rahvusvahelistele lepetele veel mõne konventsiooni või protokolliga, et olla paremini kindlustatud tuumategevusest lähtuvate riskide vastu. Artiklis ei analüüsita kriminaalvastutuse regulatsiooni illegaalsest tegevusest põhjustatud tuumakahjustustega seoses.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kahju hüvitamine