Kokkuvõte

Kahtlustatava ja süüdistatava õigus kaitsja abile on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 lõikes 1, kriminaalmenetluse seadustiku §-s 8 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 3. Milline aga peab olema kriminaalmenetlusest osa võtva kaitsja töö kvaliteet, selleks et saaks tõdeda, et nimetatud õigusaktides sätestatud nõuded oleksid täidetud? Ning mida saab isik enda kaitseks ette võtta juhul, kui tema kaitsja on või on olnud kriminaalmenetluses ebaefektiivne?

Autor teeb artiklis ettepaneku kasutada kaitsja efektiivsuse hindamisel USA ülemkohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale sarnast juhtumipõhist lähenemist ning võtta eeskuju USA ülemkohtu poolt pakutud kaheastmelisest kaitsja efektiivsuse hindamise testist. Nimetatud testi esimese astmena tuleks kontrollida seda, kas kaitsja tegutses menetluses pädevalt. Autor teeb ettepaneku läheneda teisele astmele USA ülemkohtu praktikaga võrreldes erinevalt ning kontrollida, kas menetlus näis mõistlikule kõrvaltvaatajale õiglane.

Autor leiab, et süüdistatavale kaitseõiguse tagamiseks tuleks anda kohtule õigus kontrollida ka kohtumenetluse käigus kaitsja tegevuse efektiivsust. Autor teeb ettepaneku seada kohtupoolne kaitsja taandamine sõltuvusse erapooletu organi poolt eelnevalt antud seisukohast. Sellisel juhul peaks põhjendamatu kohtupoolne taandamine olema autori arvates välistatud.

• kriminaalmenetluse subjektid
,
• kohtueelne menetlus
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses