Kokkuvõte

Teose loomisega tekib autoril autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud õigused ja varalised õigused. Varalised õigused on üleantavad või litsentseeritavad, seda üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad.

Autoriõiguses kehtib üldine põhimõte, et autori õigusi teosele kaitseb seadus, varaliste õiguste omandajaid kaitsku autorileping. Selle tõttu on autorile seadusega tagatud kaitse ebasümmeetriliselt tugev. Infotehnoloogia vallas on ebasümmeetria veelgi suurem. Põhjus on ilmne: digitaaltooted on erakordselt hõlpsasti kopeeritavad ja edastatavad ehk varastatavad ja õigusvastaselt levitatavad. Ent taolise ühekülgse kaitse põhimõte paneb autorilepingule erakordselt tähtsa rolli tarkvara ostja või tellija õiguste kaitsmisel. Paraku on autorilepingu tasakaalustavat rolli teoorias, kahjuks veel enam aga praktikas tugevalt alahinnatud. Isiklike õiguste realiseerimise küsimus on üks kriitilistest punktidest, mida iga autorileping peaks käsitlema. Probleemi õiglane lahendus teenib mõlema poole huvisid.

Käesoleva artikli autor otsib vastust küsimustele, millise sisu ja mahuga on teose autori isiklikud õigused, mis osaliselt näivad kattuvat varaliste õigustega ning kui isiklike ja varaliste õiguste kattumine on reaalne, siis kui tugevad on isiklikud õigused juhtumil, kui on tekkinud konflikt varaliste õigustega.

• autoriõigus
,
• kasutuslepingud