Seekordne Juridica on temaatiline ja pühendatud maksejõuetusõigusele. See on teine selleteemaline erinumber. Esimene Juridica pankrotiõigusele pühendatud erinumber ilmus 1994. aastal – see oli Juridica 1994/1.

Kui 1994. aastal oli peamiseks eesmärgiks pankrotiseadust kui täiesti uudset nähtust meie õigussüsteemis lugejatele tutvustada, siis nüüd on põhjust rääkida pankrotiõiguse senisest arengust ja edasiarendamise plaanidest. Alates
1. septembrist 1992, mil pankrotiseadus jõustus, on seda pidevalt täiustatud, kogunenud on märkimisväärne kohtupraktika. Ainuüksi Riigikohtu lahenditest on küllaltki paljud tehtud pankrotiõiguse valdkonnas.

Põhjust on rääkida ka maksejõuetusõigusest laiemalt, mitte üksnes pankrotiõigusest, sest välja on töötatud saneerimisseaduse eelnõu, mille Riigikogu loodetavasti kas selle aasta lõpus või 2009. aasta alguses vastu võtab. Ajakirja selles numbris tutvustab Indrek Niklus saneerimisseaduse väljatöötamise lähtekohti ja seaduse sisu. Koos saneerimisseaduse eelnõuga on kavas esitada Riigikogule järjekordsed ettepanekud pankrotiseaduse täiustamiseks. Käesoleva Juridica numbri üheks eesmärgiks on elavdada diskussiooni nii pankrotiseaduse täiendamise kui ka uue saneerimisseaduse eelnõu üle. Oodatud on lugejate ettepanekud, aga ka diskussiooni arendavad artiklid Juridica järgmistes numbrites.

Pankrotiseaduse kõrval on teiseks oluliseks maksejõuetuse valdkonna õigusaktiks Euroopa Liidu Nõukogu 2000. aasta määrus maksejõuetusmenetluse kohta. Majandussuhete arenguga ja rahvusvahelisemaks muutumisega omandavad piiriülese maksejõuetuse probleemid üha suurema tähtsuse. Seda problemaatikat käsitleb oma artiklis Signe Viimsalu.

Juridica käesolevat numbrit kaunistab Soome pankrotiõiguse korüfee professor Erkki Havansi osalemine autorina. Professor Havansi on olnud aastate vältel meile heaks nõuandjaks ja eksperdiks pankrotiseaduse täiustamisel. Suur tänu talle selle eest!

Maksejõuetusõiguse areng ei tähenda üksnes seaduste täiustamist ning kohtupraktika väljakujunemist, selles valdkonnas on tegeletud tagajärjekalt ka teadusliku uurimistööga. Nii on kaitstud pankrotiõiguse valdkonnas seitse teadusmagistritööd (kaitsmise ajalises järjekorras: Urmas Tross, Priit Manavald, Margit Kikas, Kersti Kerstna-Vaks, Kati Laks, Signe Viimsalu ja Toomas Saarma) ning kirjutamisel on kaks doktoritööd (Priit Manavald ja Signe Viimsalu). Nii teadusmagistritele kui ka doktorantidele peaks lähiaastatel tulema lisa. Kui Riigikogu on pankrotiseaduse parandused heaks kiitnud, on plaanis ette valmistada pankrotiseaduse teaduslikud kommentaarid, mis loodetavasti võiksid ilmuda 2010. või 2011. aastal. Umbes samal ajal on kavas Tartus korraldada rahvusvaheline maksejõuetusõiguse konverents.

Meeldivat lugemist ja kaasamõtlemist!
 

• Info