Kokkuvõte

Abielu lahutatakse, kui abikaasad ei soovi enam abielu jätkata või ei pea selle jätkamist võimalikuks. Abielu lahutamisega kaasnevad reeglina nii varalised kui ka mittevaralised tagajärjed. Üheks võimalikuks abielu lahutamisega kaasnevaks varaliseks tagajärjeks on lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus, mis on ühe abikaasa kohustus pidada ülal teist abikaasat pärast abielu lahutamist.

Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse regulatsioon sõltub sellest, millisel määral peab konkreetse riigi seadusandja vajalikuks lahutatud abikaasat lahutuse korral kaitsta. Seetõttu on riigiti erinev nii vastav seadusandlus kui ka regulatsiooni tähtsus. Eestis reguleerib lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustust 1995. aastal jõustunud perekonnaseadus, mille kohaselt on abivajaval lahutatud abikaasal teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist võimalik saada üksnes väga piiratud juhtudel. Perekonnaseaduse kehtiv regulatsioon on osaliselt vananenud ja lünklik. Samuti on lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusse puutuvat temaatikat peetud seniajani teenimatult teisejärguliseks, kuigi tegemist on olulise valdkonnaga. Antud hetkeks on Justiitsministeeriumis valminud ka perekonnaseaduse eelnõu, mis muu hulgas hõlmab põhjalikult uuendatud regulatsiooni lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse osas.

Artiklis vaadeldakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse kehtivat regulatsiooni ja eelnõu ülalpidamiskohustuse täitmise seisukohast, otsitakse selle lünki ja kitsaskohti ning pakutakse välja lahendusi nende ületamiseks. Selleks on artiklis analüüsitud kehtivat õigust ja eelnõud ning võrreldud seda ka teiste riikide õigusega.

• hagi
,
• ülalpidamiskohustused
,
• Täitemenetlus
,
• abieluvara leping