Kokkuvõte

Justiitsministeeriumi algatatud ning nüüdseks Sotsiaalministeeriumi poolt sisuliselt juhitava sotsiaalõiguse kodifitseerimise projektiga seoses on tõusnud vajadus sotsiaalõiguse kui iseseisva distsipliini õigusteadusliku läbitöötamise järele Eestis.

Artiklis avatakse ülevaatlikult sotsiaalõiguse mõiste. Seda tehakse läbi kodifikatsioonieesmärgi, vaadeldes, millistel õigusnormidel on omavahel piisavalt tihedaid sisemisi seoseid, et koondada need ühte süsteemsesse seadustikku. Autori hinnangul on arvestataval hulgal ühiseid jooni võimalik leida õigusnormide vahel, millega reguleeritakse (a) üksikisikule või tema perekonnale (b) avaliku võimu poolt (c) sotsiaalsete riskide eest tagatavat kaitset, mida (d) teostatakse rahaliste või mitterahaliste positiivsete soodustuste (ehk sotsiaalhüvitiste) kaudu. Seejuures kuuluvad sotsiaalõiguse esemesse nii koosseisu- ja osutamisnormid kui ka nendega olemuslikult kokku kuuluvad pädevus , organisatsiooni- ja finantseerimisnormid.

Sotsiaalõiguse mõiste avamise kõrval peatutakse artiklis selle õigusvaldkonna korrastamise vajadusel ning selgitatakse mõningaid lähtekohti sotsiaalõiguse kodifitseerimisel süsteemseks sotsiaalseadustikuks.

• sotsiaalriik
,
• haldusmenetlus
,
• sotsiaalõigus