Kokkuvõte

Riigihankes ei saa olla hankija eesmärk üksnes saada teenust kõige soodsamatel tingimustel, vaid järgima peab ka seda, et hankija tegevus soodustaks turu arengut ja konkurentsi. Teiste tingimuste omavahelist konkurentsi lisaks hinnakonkurentsile võimaldab majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteerium. Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et võimalikult suur konkurentsile avatus ei ole ühenduse õigusega ette nähtud mitte ainult seoses ühenduse huviga kaupade ja teenuste vaba liikumise valdkonnas, vaid ka asjaomase hankija enda huvides, kellel on seeläbi laiem võimalus valida soodsaim ning üldsuse vajadustele kõige paremini vastav pakkumus.

Riigihangete seaduse § 31 lõike 3 sõnastus viitab sellele, et hankija peab eelistama just majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi. Vaatamata sellele näitab hangete korraldus aga vastupidist. 2010. aastal väljakuulutatud 5943 riigihankest sõlmiti hankelepingud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel üksnes 14,5% l kõikidest väljakuulutatud hangetest.

Artiklis käsitletakse, milline on vahe majanduslikult soodsaima pakkumuse ja madalaima hinnaga pakkumuse vahel ning millised on majanduslikult soodsaima pakkumuse kui hindamiskriteeriumi üldised sisunõuded. Samuti käsitletakse küsimust, kas kvalifikatsiooni puudutavate tingimuste kasutamine hindamiskriteeriumina on lubatud või mitte.

• Euroopa Liit
,
• riigivara ja -hanked