Kokkuvõte

Käesolevas artiklis mõistetakse varjatud omandiõiguste all olukorda, kus formaalselt olemasolevad omandiõigused on vastuolus tegeliku olukorraga, mille põhjal kohus otsustab, millised omandiõigused tegelikult eksisteerivad, kuid mida ei ole ametlikult registreeritud (tegelik omandiõigus).

Läti õiguses eksisteerib ametlikult fikseeritud avaliku usaldatavuse põhimõte ainult kinnisvaraga seoses. See on sätestatud tsiviilseadustiku §‑s 994. Viidatud õigusnorm vastab 1864. aastast pärineva Balti eraseaduse §‑le 812. Selle normi rakendamise põhimõtted kujunesid välja sõjaeelses kohtupraktikas. Sõjaeelsest kohtupraktikast on teada vaid üks võimalus, mille puhul registrikannet muudeti: kui õnnestus tõendada, et isik, kelle vastu kande muutmise hagi esitati, teadis, et kinnistusraamatusse kantud omandiõigus ei vasta tegelikule olukorrale (tegelikule omandiõigusele), s.t viidata omandaja pahausksusele. Nüüdses Läti kohtupraktikas tunnustatakse kinnistusraamatu väliseid omandiõigusi aga mitmel uuel juhul. Need on järgmised: kohus tuvastab vastuolu puudustega kinnisvara võõrandamise tehingu ja kinnistusraamatu kande vahel; eelistatakse tegelikku valdust ametlikule omandiõigusele; abikaasade ühisvara.

Autor ülevaate asjaomasest õiguspraktikast, selgitab selle väljakujunemise tagamaid ja teeb mõningaid ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks.

• kinnisomand