Allpoololev kirjutis on minu kui uue
justiitsministri lühike sissejuhatus sellele, millised on Justiitsministeeriumi
lähiaastate suunad. Minu hinnangul peaks õigusloome põhinema eeskätt eelneval
analüüsil ning seadused sündima osapoolte ja huvigruppide kaasamisega. Samuti
soovin kohtumenetluse kestvust lühendada ning pean vajalikuks riigilõive
alandada.
Märksõnad
neljaks aastaks
Justiitsministeeriumi järgmise nelja aasta
esimeste märksõnadena võib nimetada kaasamist ja õigusrahu. Need kaks märksõna
annavad tooni järgnevaks perioodiks ja vastavad küsimusele, kuidas me seda
teeme, mida iganes me teeme.
Ilmselt nõustub iga jurist, et tormilise
õigusloome ajad on Eestis selja taha jäänud ning nüüd ootavad nii üldsus kui ka
õiguspraktikud õigusrahu. Oleme pärast iseseisvuse taastamist ja hiljem ka
majanduskriisi ajal loonud õigusakte väga intensiivselt ning ühiskonnaelu
valdkonnad on õiguslikult üsna adekvaatselt kaetud. Nii on kätte jõudnud aeg,
mil saame rohkem aega pühendada analüüsile ja arutelule kõige selle üle, mis
eelneb ja ka järgneb seadusloomele, see tähendabmuu hulgas näiteks
kaasamist ja seaduste mõju uurimist.
Sellega on juba ka algust tehtud. Eelmine
riigikogu võttis vastu õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018, kus
kohustatakse õigusloomes kaasamisele rõhku panema ja on ette nähtud ka
konkreetsed sammud. Võime päris kindlad olla, et kaasamine aitab kindlustada
seadusloome kvaliteeti ja hoida ära ka hilisemaid tõlgendusprobleeme ning
asjatuid vaidlusi.
Kuid sama tähtis kui kaasamine ise on see, et
kaasatus oleks läbipaistev. On loomulik, et kui arutatakse mõnd õigusakti, on
ettevõtjate ja teiste huvirühmade huvid ja ootused teada ka avalikkusele. Pean
silmas vajadust luua lobitegevuse reeglistik või korrastada seda valdkonda muul
moel. Võib-olla pole vaja eraldi seadust lobitegevuse regulatsiooniks, vaid
piisab näiteks kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel loodavast heast tavast.
Tähtis on, et kui ettevõtja või kodanikuühendus või ükskõik kes tahab ühtaegu
kaitsta oma huve seadusloomes ja samal ajal sellest sõltumatult toetada ka mõnd
maailmavaadet, oleksid tema huvid avalikud ja arusaadavad.
Sada
päeva ja riigilõivud
Justiitsvaldkonna üks tähtsamaid eesmärke on
saja päeva tähtaeg kohtumenetluses, mis sai sätestatud ka koalitsioonileppes.
Nagu teate, on menetlusseadustike muudatustega astutud hiljuti õige mitu sammu,
mis kiirendavad kohtumenetlust. Peale selle valmistab Justiitsministeerium ette
tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi, mis on tuntud menetlusökonoomia
eelnõuna. See kõrvaldab tõsised menetluslikud takistused ja annab kohtule
rohkem võimalusi menetlus lihtsamalt läbida.
Kavas on luua kohtute kompetentsikeskused.
Teatavad kohtuasjad tuleb koondada keskustesse, kus töötavad spetsialiseerunud
kohtunikud ja kvalifitseeritud ametnikkond. Näiteks on esimesena kavas koondada
justiitshaldusasjad 2014. aastaks Tartu halduskohtusse.
Pean arukaks ka
menetlusseadustikke perioodiliselt – näiteks iga kolme aasta järel – üle
vaadata ja analüüsida, kas ja kuidas saaks menetlusi tõhustada, lihtsustada või
mõnd nõuet hoopis karmistada. Seda peab tegema eluliste probleemide ja
kohtupraktika analüüsi alusel.
Menetlusökonoomia eelnõu raames korrastame
riigilõivumäärasid ja lõivustamise süsteemi. Nii muutub kohtusse pöördumine
kaalutletumaks ja kaetaks kulud, mis kohtule asja menetlemisega tekivad. Eelnõu
eesmärk ongi saavutada tasakaal kohtusse pöördumise põhiõiguse ja
menetlusökonoomia vahel.
See oli enam kui napp sissevaade
justiitsvaldkonna lähiaastate plaanidesse. Nagu alguses öeldud, seame kaaluka
rõhu kaasamisele, nii et küllap kohtume mõnegi Juridica lugejaga juba töölaua
ääres, kõigiga aga kindlasti avalikul arutelul.