Kokkuvõte

Paljud riigid ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on deklareerinud küberjulgeoleku üheks oma strateegilistest eesmärkidest ning asunud otsima infotehnoloogilisi, poliitilisi, sõjalisi, majanduslikke, aga ka õiguslikke vahendeid selle tagamiseks.

Tuvastamaks, millised raskused seisavad riikide ja rahvusvahelise üldsuse ees küberjulgeoleku tagamisega seoses, tutvustab käesolev artikkel esmalt küberjulgeoleku nüüdisaegset käsitlust, seejärel sellega seonduvaid pingeid rahvusvahelisel tasandil ning lõpuks visandab mõnede hiljutiste küberintsidentide alusel küberjulgeoleku tagamise õiguslikud alused ja piirid. Artikkel põhineb osaliselt autori doktoritööl „Laiapõhjalise küberjulgeoleku õiguslik raamistik“.

Autor esitab artikli esimeses osas vaate liitmõiste „küberjulgeolek“ sisule ja kasutusele, selgitades, et nii „küber-“ kui ka „julgeolek“ tähistavad lõpuni määratlemata ning pidevas arengus mõisteid. Seejärel vaatleb autor, kuidas küberjulgeoleku problemaatika on viimaste aastate jooksul kujunenud, andes ülevaate küberteema arengust rahvusvahelisel tasandil ning jõudes seejärel praktiliste küsimusteni, mis riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil lahendamist vajavad. Kaks esimest osa juhatavad sisse artikli kolmanda osa, milleks on küberjulgeoleku küsimuste lahendamist toetavate õigusinstituutide ja kontseptsioonide käsitlus.

• Rahvusvaheline õigus
,
• riigikaitseõigus