Kokkuvõte

Igal seaduse tasemel õigusaktil peab olema oma õiguspoliitiline ja õigusteoreetiline lähtealus. See lähtealus sisaldub Eesti praktikas reeglina seaduse esimeses paragrahvis, sest meil puudub seaduse preambuli traditsioon. Autoriõiguse seaduse eesmärgid on tänaseks oluliselt muutunud võrreldes seaduse esimese, 1992. aasta redaktsiooniga. Kui algselt oli kontseptuaalseks ja õiguspoliitiliseks lähtealuseks kaitsta vaid autori ja selgelt piiritletud autoriõigusega kaasnevate õiguste subjektide huve ja õigusi, siis hiljem lisandusid kaks olulist majanduslikku valdkonda, millega autoriõiguse seadus otseselt seostati: autoriõigusel põhinevad tootmisharud (ehk loometööstus) ja rahvusvaheline kaubandus. Sellise muudatuse on kaasa toonud muudatused rahvusvahelistes lepingutes ja Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Samas on WIPO autoriõiguse lepingus mõned märksõnad, mida Eesti autoriõiguse seaduse § 1 ei kajasta. Lisaks on 21. sajandil autoriõiguse eesmärgid veelgi täienenud ja lisandunud on mitu uut väljakutset. Esimesena tuleb nimetada huvide tasakaalu ja sotsiaalse kokkuleppe saavutamise vajadust eri huvigruppide vahel. Teiseks oluliseks märksõnaks on saanud innovatsioon. Käesolevas artiklis vaadeldakse autoriõiguse seaduse õiguspoliitilise lähtealuse evolutsiooni ajas ning võimalikku tulevikku.

• autoriõigus