Kokkuvõte

Artiklis arutletakse teemal, milliseid võimalusi on asjaolude väljaselgitamiseks lubatud kohtulikul uurimisel kriminaalmenetluses kasutada ning kas seaduses ette nähtud võimalused on küllaldaselt suunatud tegelike faktiliste asjaolude tõendamisele. Vaatluse alla võetakse kohtu roll tõendite kogumisel ja uurimisel, ülekuulamisel suunavate küsimuste lubatavus, tunnistaja veelkordse ülekuulamise võimalus kohtulikul uurimisel, ütlused äratundmiseks esitamise protokollis ja nende kasutamine kohtulikul uurimisel, kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamise kvaliteeti mõjutavad probleemid ning kohtueelses menetluses deponeeritud ütluste võimalik tõendikvaliteet.

Autor on seisukohal, et teatud juhtudel võib kohtu omaalgatuslik tõendite kogumise määramine olla tõe leidmisel vajalik. Ilmselt on väga vaieldav suunavate küsimuste laia kasutamisvõimaluse sätestamise põhjendatus. Kohtulikul uurimisel juba ülekuulatud tunnistaja uuesti ülekuulamine võib olla põhjendatud üksnes mõne uue asjaolu tõendamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses toimunud äratundmiseks esitamise kvaliteedi ja äratundmiseks esitamisel antud ütluste usaldusväärsuse küsimus peaks olema kohtulikul uurimisel arutamise objektiks. Kohtulikul uurimisel võib küll esitada kohtueelses menetluses deponeeritud ütlusi, kuid siiski peaks arvestama nende ütluste tõendikvaliteeti mõjutavaid asjaolusid.

• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses