Menüü

1. detsembril 1993 jõustus asjaõigusseadus, esimene viiest Eesti uue tsiviilseadustiku osast. Eraõiguse arengu jaoks oli asjaõigusseadusel oluline tähendus. Olles suurel määral koostatud 1940. aasta tsiviilseadustiku asjaõigusseaduse alusel, tähendas selline 1992. aastal tehtud valik ühtlasi, et uus tsiviilõigus saab olema kujundatud germaani õigusperekonna eeskujul, kodifitseeritud tsiviilõigusena pandektilisest süsteemist lähtudes. Asjaõigusseaduse järel koostati ja kehtestati tsiviilseadustiku üldosa seadus (1994), perekonnaseadus (1995), pärimisseadus (1997) ning 1. juulist 2002 kehtima hakanud võlaõigusseadus. Hiljem on uuendatud nii tsiviilseadustiku üldosa seadust (2002), pärimisseadust (2009) kui ka perekonnaseadust (2010). Asjaõigusseaduses on tehtud küll päris palju parandusi (eelkõige 2003), kuid seadus tervikuna on ajaproovile hästi vastu pidanud.

Asjaõigusseaduse koostamine ja vastuvõtmine on tähelepanuväärne ja ajaloolise tähendusega mitmest aspektist. Kõigepealt juba ülalviidatud tähendus tsiviilõiguse süsteemi jaoks. Samas andis asjaõigusseadus hea kogemuse Eesti õigusloome korralduse jaoks. Toimis eelnõu ette valmistanud töögrupi ja peakomisjoni koostöö, kaasatud olid väliseksperdid. Samasugune töökorraldus võimaldas saavutada väga hea tulemusena selle, et vähem kui kümne aastaga suudeti välja töötada ja jõustada Eesti uus tsiviilseadustik kogu ulatuses. Asjaõigusseaduse koostamine tõi õigusloomesse noored inimesed, kes innustusid võimalusest osa võtta uue õiguse loomisest. Alates asjaõigusseaduse koostamisest ja seoses tsiviilseadustiku järgnevate osade ettevalmistamise ja täiendamisega kujunes välja terve plejaad noori andekaid juriste, kes reeglina alustasid õigusloomes osalemisega juba tudengieas, said seejärel tuule tiibadesse Justiitsiministeeriumis töötades ning on praeguseks kujunenud juhtivateks õigusteadlasteks Eestis, olgu siis õppejõu, kohtuniku, advokaadi või notari rollis.

Õiguse edukaks kohaldamiseks on tähtis, et olemas oleksid olulisemate seaduste kommentaarid, mis põhineksid seaduste rakendamise kohtupraktikal. Pärast tsiviilseadustiku valmimist on palju tähelepanu pööratud kommentaaride koostamisele, kusjuures autoriteks on ühtlasi inimesed, kes osalesid seaduse ettevalmistamisel ja parandamisel. Nii on ilmunud võlaõigusseaduse kommentaarid kolmes osas (2006, 2008 ja 2009) ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne (2010). Asjaõigusseaduse kohta ilmusid esialgsed kommentaarid 1996. aastal ning täiendatud kujul 2004. aastal. Kohtupraktika on vahepeal oluliselt edasi arenenud ning ette on valmistatud asjaõigusseaduse uued mahukad kommentaarid, mis ilmuvad kahe raamatuna 2014. aastal. Käesolev Juridica on teatud mõttes asjaõigusseaduse uue kommenteeritud väljaande eeltutvustuseks. Enamik kommentaaride autoreid on ka käesoleva Juridica artiklite autoriteks ning käsitlevad siin peamiselt sama problemaatikat, millest kirjutatakse ka kommentaarides. Nii saab lugeja siit Juridicast mõningase ettekujutuse peatselt ilmuvatest kommentaaridest, täpsemalt saab muidugi lugeda juba 2014. aastal.

Asjaõigusseaduse 20. aastapäevale ja asjaõiguse kesksetele probleemidele on pühendatud 28.–29. novembrini Tartus toimuv rahvusvaheline konverents. Tunnustame sponsoreid, kes on konverentsi toetanud: Justiitsministeerium, Tartu Ülikool, DAAD, Riigikohus, Notarite Koda ja advokaadibürood Borenius, GLIMSTEDT, Kasak & Missik, LAWIN, MAQS, Aivar Pilv, Raidla Lejins & Norcous, Tark Grunte Sutkiene, SORAINEN, VARUL.

Kohtumiseni konverentsil!

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse