Kokkuvõte

Globaliseeruvas maailmas muutub turvaline andmevahetus ja ligipääs e-teenustele küberohtude tõttu üha olulisemaks. Eestis on kasutusel üks maailma arenenuimaid e-riigi ja turvalise digitaalsete isikut tõendavate dokumentide süsteeme.

Eesti kodanikel ja välismaalastest elanikel on olnud juba alates 2002. aastast võimalik korraldada digitaalselt pea kogu avalik-õiguslik ja eraõiguslik asjaajamine, sealhulgas dokumentide allkirjastamine. 1. detsembril 2014 jõustusid isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused, millega rakendati e-residentsuse kontseptsioon, võeti kasutusele e-residendi mõiste ja kehtestati isikut tõendava dokumendina Eesti e-residendi digitaalne isikutunnistus. E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse. E-residendi digitaalse isikutunnistuse võib välja anda isikule, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid.

Käesolevas artiklis analüüsitakse e-residentsuse loomise, digitaalse identiteedihalduse ja biomeetrial põhineva isikutuvastuse ning e-residentsusest tulenevate riskide maandamise õiguslikke aspekte ning digitaalse isikutuvastuse võimalikke arenguid.

• haldustoimingud
,
• politseiõigus
,
• rahvas