Kokkuvõte

Käesolevas artiklis on kuritegelike ühenduste temaatikale lähenetud organiseeritud kuritegevuse kriminaalasjade kohtueelseid menetlusi juhtiva ja kohtutes süüdistust esindava prokuröri vaatenurgast. Autor esitab tähelepanekud, mis on kogunenud pikaajalise praktilise kogemuse ja pühendumisega kõnealusele temaatikale. Käsitletakse kuritegeliku ühenduse kontseptsiooni, vastavat mõistet Palermo konventsioonis ja Eesti karistusseadustikus (sh ebakõla Palermo konventsiooni põhimõistete ja Eesti vastavate karistusnormide vahel) ning mõiste sisustamist kohtupraktikas. Põhjalikumalt peatutakse grupi ja kuritegeliku ühenduse piiritlemisel, mis praktikas ikka ja jälle päevakorda kerkib. Seejuures leiab käsitlemist avaliku julgeoleku kontseptsiooniga seonduv, mis ei ole küll kuritegeliku ühenduse koosseisuline tunnus, kuid artikli autor on seisukohal, et õigushüvest lähtuvate kaalutluste ignoreerimine devalveeriks kuritegelike ühenduste kriminaliseerimise kontseptsiooni ning läheks vastuollu selle fundamentaalse eesmärgiga, milleks on olnud adekvaatse hinnangu andmine selliste mastaapide või iseloomuga õigusrikkumistele, millega võitlemiseks tavapärastest eriosa koosseisudest ei piisa. Lõpetuseks kõrvutatakse kuritegelikke ühendusi legaalse ettevõtlusega ja leitakse, et kuritegelikud ühendused on põhiolemuselt väga ratsionaalsed ettevõtted.

• avaliku rahu vastased süüteod