Kokkuvõte

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2012. a otsuses asjas 3-1-1-57-12 viidatakse arvutikuritegevusvastases konventsioonis sätestatud põhimõtetele läbiotsimise ja arvutiandmete arestimise kohta ning tuuakse välja, et selliste toimingute puhul on kohustus arvestada proportsionaalsuse printsiibiga, mis konkreetsel juhul tähendab seda, et ära võtta ja arestida võib vaid sellises ulatuses andmeid või andmekandjaid, mis on menetluse korraldamiseks ja tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud. Riigikohus lisas, et „võimaluse korral tuleks asjasse puutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta, mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta“ (otsuse p 16). Riigikohus toob välja, et proportsionaalsuse põhimõtet tuleks menetlejal silmas pidada ka asitõenditega toimimise viisi puhul. Riigikohtu otsuse märgilisus seisneb mitmes olulises aspektis, mis on erandlikud justnimelt lapsporno kriminaalasjades (võrreldes teiste kriminaalasjadega, kus samuti valdav osa tõenditest võidakse saada arvuti andmekandjalt).

Käesolevas artiklis analüüsitakse, kuidas on alama astme kohtud rakendanud ülalviidatud Riigikohtu lahendis väljendatud juhist proportsionaalsuse hindamiseks ning milliseid otsuseid langetavad alama astme kohtud sellise asitõendi kohta, millele on talletatud keelatud sisuga failid.

• süüdistusakti koostamine ja teatud menetlustoimingute tegemise erikord
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine