Menüü

Kokkuvõte

Viimasel ajal on palju räägitud Euroopa rändekriisist ehk sellest, kuidas alates 2015. aastast on järsult kasvanud Euroopa riikidesse sisse- ja siit läbi rändavate pagulaste ja migrantide arv. Ehkki Eestis pole põhjust rääkida sisserändajate uputusest, on ka siin rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute arv tõusutrendis. Suur osa taotlejatest ei kvalifitseeru siiski pagulaseks ega täiendava kaitse saajaks ning tuleb saata tagasi päritoluriiki. Rahvusvahelist kaitset vajavate ning lihtsalt paremaid elutingimusi otsivate välismaalaste eristamine võib sageli olla keeruline. Üksnes seaduse nõuete järgimisest siin ei piisa, mistõttu haldus- ja kohtupraktika roll on varjupaigamenetluses väga oluline.

Rahvusvahelise kaitse andmise asjades ei ole Riigikohus artikli valmimise seisuga teinud veel ühtegi sisulist lahendit. Esimese ja teise astme kohtute praktikat seevastu on rahvusvahelise kaitse andmise küsimuses tekkinud juba arvestataval määral. Käesolev artikkel annab ülevaate Tallinna Ringkonnakohtu praktikast rahvusvahelise kaitse menetluse põhietappide kaupa alates taotluse esitamisest kuni taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseni halduskohtus koos sellega seotud viibimisõigusega.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse