Emakeelse ülikooli 100. aastapäeva auks peetaval Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlaste kokkutulekul „100 aastat hiljem“ jõuab lugeja ette nii Juridica erinumber kui ka ­Juridica International. Aastakümneid ilmunud teadusajakirjad kinnitavad, et Tartu Ülikool on rahvusvaheline rahvusülikool. Eestikeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvus­ülikooli õigusteaduskonna jaoks oluline, nii nagu on Eesti riikluse hoidmiseks ja edendamiseks vajalik omakeelne õigusharidus- ja teadus. See ei tähenda, et universitas’estuleks kõrvale heita võõrkeeled, milleta osalemine rahvusvahelises õigusteaduslikus diskussioonis mõeldamatu on. Ka kaasneb tehnoloogia pöördumatu ja järjest tuure koguva arenguga vältimatu vajadus õppekavade järele, kus esikohal on interdistsiplinaarne ja piiriülene vaatenurk. Sestap heitkem kõrvale vastandumine – tulevikku tuleb minna käsikäes ­maakeele ja tänapäeva lingua franca oskusega.

Mõtteliselt võib erinumbri jaotada kaheks, mille esimeses pooles keskendutakse õigusteaduse ja ‑hariduse sõlmküsimustele õigusteaduskonnas anno 2019. Seejuures saab lugeja ülevaate mais-juuni korraldatud vilistlasküsitluse tulemustest. Õppejõudude artiklitele järgneb Tartu Ülikooli nõukogu liikme vandeadvokaat Ants Nõmperi analüüs õigushariduse  võimalikest teelahkmetest. Ühtlasi juhatatakse sellega sisse see osa ajakirja artiklitest, kus vilistlased toovad Juridica veergudele teadmised ja hinnangud väljastpoolt ülikooli. Ja mitte ainult. Loodetavasti julgustavad tunnustatud õiguspraktikud häid kolleege tulevikus Juridica lehekülgedel mõtteid jagama just märksõna all „praktikult praktikule“. Kas valitakse selleks klassikaline teadusartikkel, õiguslikult olulise probleemi avamine lähtuvalt oma praksisest, esseistlikus stiilis kirjatükk või vestlusring, jääb autorite otsustada. Juridica kaante vahele jõudev sisu, mis ärgitab mõttevahetust nii juristkonnas kui loob ka sildu erialade vahel, on ikka selleks, et anda isiklik panus õigushariduse ja -teaduse edendamisse.

Vilistlaste kokkutulek sellises vormis korraldada on õigusteaduskonnale … esmakordne kogemus … nagu ka esimese aastasaja tähistamine, mil õigusharidust on alma mater’is jagatud eesti keeles. Õnnestunud kokkutulemise valem on lihtne: ikka on soovitud esmalt aruteludes vaimu teritada elik kustutada nälga uue ja huvitava järele. Et siis juba õhtul, heas seltskonnas ja huumoriga, janu kustutada. Nutivaba ja silmast silma suhtlus vilistlasõhtul, ühise tegutsemise vaim ja õlatunne on kindlasti väärtused, millesse tasub panustada.

Enesestmõistetavalt ei ole sedakorda ära unustatud vaba akadeemilise maailma kõige tähtsamaid – tudengeid. Neile kuulub teine päev. Nii toob karjäärimess kokku juura­tudengid nii Tartust kui ka Tallinnast ning õigusvaldkonna töö- ja praktikakohtade pakkujad üle Eesti. Messi sisukast programmist vaatavad vastu kümned huvitavad lavaettekanded ja põnevad töötoad. Tudengid ise tutvustavad harjutuskohtuvõistlusi, doktorandid pakuvad stendi­ettekandeid, kõneldakse Vikipeedia konkursist ning toimuvad raamatuesitlused, ­millest ülevaated on jõudnud ka käesolevasse numbrisse.

Muide, tänavuses vilistlasküsitluses uuriti edasisi koostöövõimalusi ja vilistlaste valmisolekut tudengite toetamiseks konkreetsetes tegutsemisvaldkondades. Vastanute seas pälvis suurima poolehoiu ettepanek juuratudengite harjutuskohtuvõistluste toetamiseks. Suure­pärane võimalus kõikidele, kes soovivad tudengeid erialases enesetäiendamises ja püüdlustes aidata, ongi teha annetus juba täna. Tulevik on ju tudengites, kes suudavad muuta maailma.

Head emakeelse rahvusülikooli 100. aastapäeva meile kõigile!

• Info