Kokkuvõte

Ületunnitöö kindlakstegemise seisukohast on oluline, et töötaja tegeleks töö ajal tööülesannete täitmisega (mitte ei tegeleks kõrvaliste tegevustega), ning omaks võimet tööülesandeid nende täitmise pakilisuse järgi prioriseerida. Vastasel juhul ei pruugi üle kokkulepitud tööaja töötamine olla käsitatav ületunnitööna.

Töötajate tööpäevasiseste vaheaegade tööaja hulka arvamine võib tuua kaasa ületunnitöö.

On oluline, et ületunnitöö tekkimisega seonduvad küsimused lahendatakse töösuhte kestel. Töölepingu lõppemise järel tööpäevasiseste vaheaegade tööaja hulka arvamist ning selle eest tööandjalt ületunnitöötasu nõudmist ei ole peetud hea usu põhimõttega ning pooltevahelise varasema käitumisega kooskõlas olevaks.

Teatavatel juhtudel võidakse pidada ületunnitöö kokkulepet tõendatuks muuhulgas pooltevahelisele tegevusele/tegevusetusele tuginedes. Tööandja teadlikku tegevusetust töötaja tööaja korraldamisel (olukorras, kus tööandja omab ülevaadet töötaja tööajast) võidakse tõlgendada tööandja nõusolekuna ületunnitöö tegemiseks.

Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 4 tuleks tõlgendada selliselt, et tööandja kohustuseks on pidada töötaja tööaja arvestust tööandja enda poolt loodud töötaja tööaja mõõtmise süsteemi abil. Tööandja, kes jätab oma kohustuse täitmata, kannab sellega kaasneda võivaid riske.

Eelneval arvestusperioodil tekkinud ületunnitööd on võimalik tasaarvestada sellele järgneva arvestusperioodi alatundidega.

Kui töötaja teeb tükitööd üle kokkulepitud tööaja, siis tuleks töötajale kokkulepitud tööaega ületav tööaeg hüvitada kas vaba ajaga või rahas (makstes 1,5-kordset tükitöö tasu).

• töö- ja puhkeaeg